Enefit Greeni I kvartali 2025 vahearuanne
Enefit Greeni grupi 2025. aasta I kvartali äritulud vähenesid 3% ja ärikulud (ilma kulumita) kasvasid 35% võrreldes eelmise aastaga, mille tulemusena vähenes intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelne kasum (EBITDA) 27% võrra 31,0 miljoni euro tasemele. 2025. aasta I kvartali puhaskasum vähenes 11,8 miljoni euro võrra 21,7 miljoni euroni (0,082 eurot aktsia kohta).
Enefit Greeni juhatuse esimehe Juhan Aguraiuja kommentaar:
„Tootsime esimeses kvartalis 617 GWh elektrit, mis on 25% rohkem kui aasta varem ja 105 GWh soojusenergiat, mida on 19% vähem. Kuigi elektritoodang kasvas, mõjutas kvartali kogutulemust erakordselt tuulevaikne veebruar. Soojusenergia tootmise vähenemine oli seotud biomassipõhise koostootmis- ja pelletiäri müügiga, mis toimus 2023. aasta lõpus ja 2024. aasta alguses.
Hoolimata piirkondlike elektrihindade tõusust Baltikumis ja Poolas jäi Enefit Greeni arvutuslik teenitud elektrihind võrreldes eelmise aastaga kolmandiku võrra madalamaks, mis vähendas äritulusid ja EBITDA-t. Peamiseks põhjuseks oli tuuleenergia profiili allahindluse süvenemine – suur osa toodangust langes ajale, mil elektrihinnad turul olid väga madalad. Digitaalsed lahendused võimaldavad meil tootmist paindlikult kohandada ning vältida kahjumlikku müüki. Samuti aitavad pikaajalised elektrilepingud (PPA-d) tagada stabiilsema ja prognoositavama tulubaasi volatiilses turuolukorras.
Leedus jätkus aktiivne ehitustegevus Kelmė II tuulepargis, kus on alanud tuulikute püstitamine. Poolas tegime investeerimisotsuse Strzałkowo päikesepargi rajamiseks. Pargi prognoositav aastane toodang ulatub 45 GWh-ni ja 75% toodangust on kaetud 15-aastase indekseeritud hinnavahelepinguga (CfD), mis aitab maandada hinnariske ning tagada stabiilse rahavoo.
Muutunud turuolukord nõuab meilt paindlikkust nii investeeringute juhtimisel kui ka ärimudeli arendamisel. Keskendume investeeritud kapitali tootluse kasvatamisele ja seeläbi ettevõtte väärtuse suurendamisele.“
Veebiseminar I kvartali 2025 tulemuste tutvustamiseks
Enefit Green korraldab investoritele täna, 8. mail 2025 kell 11.00 Eesti aja järgi ettevõtte I kvartali 2025 vahearuande tutvustamiseks eestikeelse veebiseminari, millel osalemiseks palume kasutada seda .
Olulisemad sündmused
- Lõplik investeerimisotsus 45 MW Strzalkowo päikesepargi rajamiseks Poolas
- Koostöö alustamine Sumitomo Corporationiga Liivi lahe meretuulepargi arendamiseks
- Eesti Energia vabatahtlik ülevõtmispakkumine Enefit Greeni aktsionäridele
Peamised näitajad
| I kv 2025 | I kv 2024 | Muutus | Muutus, % | |
| TOOTMIS- JA MÜÜGIMAHUD, GWh | ||||
| Elektri netotoodang | 617 | 494 | 123 | 25% |
| s.h. uutest tuule- ja päikeseparkidest | 343 | 168 | 175 | 104% |
| s.h. müüdud varad | 0 | 4 | -4 | -100% |
| Elektri müük | 763 | 627 | 136 | 22% |
| Soojusenergia toodang | 105 | 129 | -24 | -19% |
| s.h. müüdud varad | 0 | 21 | -21 | -100% |
| ÄRITULUD KOKKU, mln € | 66,9 | 68,9 | -2,0 | -3% |
| Müügitulu | 62,4 | 56,2 | 6,3 | 11% |
| Taastuvenergia toetus jm äritulud | 4,4 | 12,7 | -8,3 | -65% |
| EBITDA, mln € | 31,0 | 42,4 | -11,4 | -27% |
| PUHASKASUM, mln € | 21,7 | 33,4 | -11,8 | -35% |
| EPS*, € | 0,082 | 0,127 | -0,045 | -35% |
* - puhaskasum aktsia kohta
Müügi- ja muud äritulud
Grupi I kvartali elektritoodang kasvas aastaga 123 GWh ehk 25% võrra 617 GWh-ni ning uute valminud ja ehituses päikese- ja tuuleparkide toodang kasvas aastaga 175 GWh võrra. Soojusenergia toodang kahanes aastaga 24 GWh ehk 19% võrra. Soojusenergia toodangu langus oli peamiselt seotud mullu esimeses kvartalis müüdud varadega.
Äritulud kokku kahanesid 2025. aasta I kvartalis 2,0 miljoni euro võrra, sh müügitulud kasvasid 6,3 miljoni euro võrra ning taastuvenergia toetused ja muud äritulud vähenesid 8,3 miljoni euro võrra. Jätkuva äri äritulud kasvasid 6,0 miljoni euro võrra, sh kasvasid müügitulud 8,3 miljoni euro ja muud äritulud vähenesid 2,4 miljoni euro võrra.
Jätkuva äri müügitulude 8,3 miljoni euro suurusest kasvust tulenes 6,7 miljonit eurot elektri müügist, mille peamiseks mõjuriks oli jätkuva äri toodangu kasv (+127 GWh, +26%). Grupi koduturgude keskmine elektrihind oli 2025. aasta I kvartalis 107,4 €/MWh (2024 I kvartal: 87,0 €/MWh). Grupi keskmine arvutuslik teenitud elektrihind oli 2025. aasta I kvartalis 54,5 €/MWh (2024 I kvartal: 81,4€/MWh). Arvutuslik teenitud elektrihind erineb koduturgude keskmisest elektri turuhinnast, kuna selle arvutus võtab arvesse fikseeritud hinnaga pikaajalisi elektrimüügi lepinguid (PPA-sid), taastuvenergiatoetusi, bilansienergia ostu, elektri ostu Nord Pooli päev-ette- ja päevasisesel turul ning asjaolu, et taastuvenergia toodangu profiil on väga erinev baaskoormuse profiilist.
Grupi keskmine turule müüdud elektri hind oli 2025. aasta I kvartalis 74,6 €/MWh (2024. a I kv: 77,6 €/MWh). 2025. aasta I kvartalis müüdi turule 330 GWh elektrit, 2024. aasta I kvartalis 292 GWh.
PPA-dega oli 2025. aasta I kvartalis kaetud 433 GWh elektritoodangut keskmise hinnaga 65,2 €/MWh, aasta varem müüdi elektrit PPA-de kaudu 335 GWh keskmise hinnaga 75,0 €/MWh. Võrreldes 2024. aasta I kvartaliga on PPA-de kogus kasvanud ning keskmine hind langenud, kuna mullu juulikuus algas madalama hinnaga PPA arveldusperiood.
Esimeses kvartalis ostsime turult elektrit 178 GWh keskmise hinnaga 123,4 €/MWh, aasta varem 137 GWh keskmise hinnaga 106,1 €/MWh. Ostetud elektri mahu kasv (+41 GWh) tuleneb nii PPA-dega seotud ostudest (+31 GWh) kui ka kasvanud toodangumahust, millega on kaasnenud muude ostude koguse kasv (+10 GWh). PPA-kohustuste täitmisega seotud elektriostude kogus esimeses kvartalis oli suurem ilmast tingitud madala tuuletoodangu tõttu ning suurenenud PPA koguse tõttu.
Realiseerunud ostuhind tõusis võrreldes 2024. aasta esimese kvartaliga koos üldise turuhinna kasvuga, kuid turule müüdud elektri hind langes suurenenud profiili allahindluse tõttu. Enefit Greeni tuuleprofiili allahindlused Eestis ja Leedus olid üldise turutasemega võrreldes sarnased, kasvades aastaga 5,4 ja 8,7 protsendipunkti võrra vastavalt Eestis ja Leedus.
Toodangu vähene korreleeruvus teiste Soome tuuleparkidega ning tootmisvõimsuse allakoormamine liigmadalate elektrihindadega tundidel aitas Enefit Greenil oluliselt vähendada Soome tuuleenergia allahindlust võrreldes turu keskmisega.
Jätkuva äri soojusenergia müügitulu kasvas 1,2 miljoni euro võrra 2,1 miljoni euro tasemele. Soojusenergia müügitulu kasv tulenes soojusenergia hinna kasvust 11,6 €/MWh võrreldes mullusega, samas vähenes jätkuva äri soojusenergia toodang aastaga 3 GWh võrra tasemele 105 GWh (2024 I kvartal: 108 GWh).
Jätkuva äri muud äritulud vähenesid 2,4 miljoni euro võrra 4,4 miljoni euro tasemele (2024 I kvartal: 6,8 mln eurot). Jätkuva äri taastuvenergia toetused vähenesid 2,0 miljoni euro võrra 4,3 miljoni euro tasemele. Taastuvenergia tasu on seotud toetust saavate Eesti tuule- ja päikeseparkide, Iru koostootmisjaama, Poola päikeseparkide toodetud elektrikogusega.
Eestis asuvate toetust saavate tootmisvarade taastuvenergia tasu vähenes 2,2 miljoni euro võrra. Iru koostootmisjaama saadav toetus vähenes võrreldes 2024. aasta I kvartaliga 1,2 mln eurot. Eestis asuvate tuuleparkide toetus vähenes 1,0 mln euro võrra.
2024. aasta I kvartalis sai Iru koostootmisjaam lisaks elektri turuhinnale taastuvenergia tasu 53,7 €/MWh kohta taastuvatest allikatest toodetud elektri eest ning mitte-taastuvast kütusest tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektri eest 32 €/MWh kohta. Alates 2025. aasta algusest lõpetati ennetähtaegselt toetuste maksmine Iru koostootmisjaamale, seoses elektrituruseaduse § 59 lõike 1 punkti 2 alapunkti 8 jõustumisega. 2025. aasta detsembris algatati kehtestatud seaduse muutmise seadus, mille alusel Iru koostootmisjaama toetus taastatakse toetuse andmise tingimustes määratletud toetusperioodi lõpuni.
Eesti tuuleparkide osas algas 2024. aasta teises kvartalis Purtse tuulepargi taastuvenergia tasu periood, mis kasvatas võrdlusbaasiga saadud toetuste tulu 0,6 miljoni euro võrra. 2024.aasta oktoobris lõppes Aseriaru tuulepargi taastuvenergia tasu periood, mis aastavõrdluses vähendas 2025. aasta I kvartalis toetustest saadud tulu 0,9 miljoni euro võrra.
EBITDA
Müüdud elektri hinnalanguse mõju EBITDA-le oli 2025. aasta I kvartalis -7,4 miljonit eurot. Seoses tootmismahu kasvuga on võrreldes eelmise aastaga on oluliselt kasvanud müüdud elektri kogus (EBITDA mõju +10,4 mln eurot). Samuti on oluliselt kasvanud PPA-dega müüdava toodangu maht, millega kaasnevalt on suurenenud ka elektriportfelli tasakaalustamiseks tehtavate elektri ostude maht (EBITDA mõju -1,4 mln eurot) ning turuhinna kasvust ostetud elektri hinna mõju (EBITDA mõju -5,5 mln eurot). Nimetatud mõjude koondtulemust EBITDA-le mõjutab nii vastava perioodi elektritoodangu maht kui ka -profiil.
Müüdud varade mõju EBITDA-le oli -6,5 miljonit eurot.
Iru koostootmisjaam ilma püsikulude ning elektrihinna ja -koguse mõjudeta suurendas EBITDA-d 0,1 miljoni euro võrra. Arvesse on võetud soojuseenergia, jäätmete vastuvõtu müügitulud ning tehnoloogilise kütuse (peamiselt maagaas) mõju.
Jätkuva äri püsikulude kasvu mõju EBITDA-le oli -1,9 miljonit eurot, millest 0,6 miljonit eurot on seotud uuringute- ja konsultatsioonikulude kasvuga, 0,5 miljonit eurot moodustasid tootmisvaradega seotud hoolduskulude kasv, 0,3 miljonit eurot kindlustuskulude kasv seoses kindlustuskaitsete laiendamise ning ehituses olevate varade kindluskulude lisandumisega.
Puhaskasum
Grupi I kvartali puhaskasum kahanes 35% võrra, olles aruandeperioodil 21,7 mln eurot. Puhaskasumi vähenemise põhjuseks oli peamiselt EBITDA langus ning jätkuva äri põhivara kulumi kasv.
Investeeringud
Grupi investeeringud olid 2025. aasta I kvartalis 37,7 mln eurot, mida on 67,1 mln eurot vähem kui võrdlusperioodil. Langus tulenes arendusinvesteeringutest, mis ulatusid 36,6 mln euroni. Sellest 24,6 mln eurot oli seotud kolme tuulepargi rajamisega: 6,8 mln eurot investeeriti Sopi-Tootsi tuuleparki ning 17,8 mln eurot Kelme I ja II tuuleparkidesse (vastavalt 3,1 ning 14,7 mln eurot). Hetkel ehituses olevate varade lõpuni välja ehitamise hinnanguline maksumus on 100 mln eurot, millest enamuse moodustavad planeeritud investeeringud Kelme II tuuleparki ning Strzalkowo päikeseparki.
Finantseerimine
31. märtsi 2025 seisuga oli grupi intressikandvate kohustuste maht korrigeeritud soetusmaksumuses 734,0 mln eurot (31. detsember 2024: 734,5 mln eurot). Sellest moodustasid enamuse pangalaenud summas 724,4 mln eurot, sealhulgas Poola zlottides võetud laen 5,7 mln euro väärtuses.
I kvartali jooksul võttis Enefit Green kasutusse 20 miljonit eurot pangalaene. Uusi laenulepinguid kvartali jooksul ei sõlmitud.
Investeerimislaenudele kogujäägiga 137,2 miljonit eurot on sõlmitud intressimäära vahetuslepingud, fikseerides nende intressimäärad vahemikus 1,049% kuni 1,125% (pluss marginaal) kuni vastavate laenude lõpptähtajani. Keskmine välja võetud pangalaenude intressimäär 31. märts 2025 seisuga oli 3,72% (31. detsember 2024: 3,90%).
31. märtsi 2025 seisuga oli sõlmitud kuid kasutusele võtmata laenude jääk 195 miljonit eurot, sellest 165 miljonit eurot moodustavad investeerimislaenud ja 30 miljonit likviidsuslaenud.
Lühendatud konsolideeritud kasumiaruanne
| tuhandetes eurodes | I kv 2025 | I kv 2024 |
| Müügitulu | 62 447 | 56 192 |
| Taastuvenergia toetus ja muud äritulud | 4 449 | 12 729 |
| Kaubad, toore, materjal ja teenused | -28 226 | -20 674 |
| Tööjõukulud | -2 333 | -2 225 |
| Põhivara kulum, amortisatsioon ja allahindlus | -10 021 | -9 342 |
| Muud tegevuskulud | -5 331 | -3 595 |
| ÄRIKASUM | 20 985 | 33 085 |
| Finantstulud | 536 | 570 |
| Finantskulud | -530 | -306 |
| Neto finantstulud | 6 | 264 |
| Kasum/ -kahjum kapitaliosaluse meetodil investeeringutelt sidusettevõtjatesse | 22 | -10 |
| KASUM ENNE TULUMAKSUSTAMIST | 21 013 | 33 339 |
| Tulumaksutulu | 657 | 107 |
| ARUANDEPERIOODI KASUM | 21 670 | 33 446 |
Lühendatud konsolideeritud finantsseisundi aruanne
| tuhandetes eurodes | 31.03.2025 | 31.12.2024 |
| VARAD | ||
| Põhivara | ||
| Materiaalne põhivara | 1 422 653 | 1 394 343 |
| Immateriaalne põhivara | 59 696 | 59 727 |
| Varade kasutusõigus | 8 522 | 8 525 |
| Ettemaksed põhivara eest | 37 493 | 37 536 |
| Edasilükkunud tulumaksuvara | 1 774 | 1 211 |
| Investeerinud sidusettevõtjatesse | 570 | 548 |
| Tuletisinstrumendid | 3 372 | 3 400 |
| Pikaajalised nõuded | 1 330 | 1 330 |
| Kokku põhivara | 1 535 409 | 1 506 620 |
| Käibevara | ||
| Varud | 1 827 | 2 011 |
| Nõuded ostjate vastu | 6 934 | 10 151 |
| Muud nõuded | 10 999 | 13 291 |
| Ettemaksed | 8 862 | 7 814 |
| Tuletisinstrumendid | 2 216 | 3 274 |
| Raha ja raha ekvivalendid | 35 481 | 44 023 |
| Kokku käibevara | 66 319 | 80 564 |
| Kokku varad | 1 601 728 | 1 587 184 |
| tuhandetes eurodes | 31.03.2025 | 31.12.2024 |
| OMAKAPITAL | ||
| Emaettevõtja aktsionäridele kuuluv kapital ja reservid | ||
| Aktsiakapital | 264 276 | 264 276 |
| Ülekurss | 60 351 | 60 351 |
| Kohustuslik reservkapital | 8 291 | 8 291 |
| Muud reservid | 164 349 | 163 674 |
| Realiseerimata kursivahed | 392 | 182 |
| Jaotamata kasum | 285 172 | 263 502 |
| Kokku omakapital | 782 831 | 760 276 |
| KOHUSTUSED | ||
| Pikaajalised kohustused | ||
| Võlakohustused | 670 872 | 669 313 |
| Sihtfinantseerimine | 2 761 | 2 809 |
| Lepingulised kohustused | 6 345 | 6 345 |
| Edasilükkunud tulumaksukohustused | 12 412 | 12 484 |
| Muud pikaajalised võlad | 9 042 | 8 059 |
| Eraldised | 193 | 194 |
| Kokku pikaajalised kohustused | 701 626 | 699 204 |
| Lühiajalised kohustused | ||
| Võlakohustused | 63 137 | 65 160 |
| Võlad hankijatele | 38 021 | 36 926 |
| Muud lühiajalised võlad | 11 653 | 19 450 |
| Eraldised | 2 | 8 |
| Lepingulised kohustused | 4 459 | 6 161 |
| Kokku lühiajalised kohustused | 117 272 | 127 704 |
| Kokku kohustused | 818 897 | 826 908 |
| Kokku omakapital ja kohustused | 1 601 728 | 1 587 184 |
Lisainfo:
Sven Kunsing
Finantssuhtluse juht
Manused
