Harju Elekter kontserni majandustulemused, 1-12/2023

Juhatuse kommentaar

2023. aasta jääb Harju Elektri ajalukku kui transformatsiooniaasta. Suutsime eelneva aasta sügava kahjumi ümber pöörata tugevaks kasumiks, seejuures saavutada kontserni ajaloo suurima ärikasumi ning kasvanud intresside juures ka rahuldava puhaskasumi. 

Neljanda kvartali tulemused olid äritegevuse hooajalisuse tõttu tavapäraselt nõrgemad, kuid võrreldes aasta varasema perioodiga on tulemused jätkuvalt paranenud. Eelkõige võib rahul olla ärikasumi muutusega, mis jäi rahuldavale tasemele ka pärast aasta lõpu projektide kasumlikkuse ja varade ümberhindamisi. 2022. aasta kahjumite asemel teenis kontsern 2023. aastal nii äri- kui ka puhaskasumit.

Aastat sisustasid mitmed põhimõttelised otsused ja pöördelised muudatused, mille üle uhkust tunda. Eesti tütarettevõtete liitmine läks oodatust edukamalt, mida ilmestasid ka tugevad majandustulemused. Samuti võime uhkust tunda Leedu tootmisettevõtte üle, mis on tänaseks kasvanud kontserni suurimaks üksuseks, ja keda saame tunnustada kontserni ettevõtetest tugevaimate finantstulemuste eest.  Soomes, mis on jätkuvalt meie põhiturg, väljusime möödunud aastal väiksema mahuga ärisuundadest ning keskendusime põhitegevustele ja nende tugevdamisele.  Kuigi loodetud prognoosid Rootsi üksuse kasumlikuks pööramisel möödunud aastal veel ei täitunud, jätkame sihikindlat tööd ettevõtte kasumlikkuse saavutamiseks 2024. aastal.  

2022. aasta lõpus alustatud ja eelmisel aastal juurutatud struktuurimuudatused ning strateegilise tegevuskava elluviimine on olnud tervikuna edukad. Kevadel alustame kontserni järgmise kasvuperioodi strateegiliste eesmärkide seadmisega, mida ajendab kontserni ärikasumi marginaali kasvatamise soov ja vastavalt omanike ootusele ka jätkuv dividendi suurendamise vajadus. Kontserni keskseks strateegiliseks teesiks järgnevatel aastatel on kasumlik kasv. 

Müügitulu ja finantstulemused

Kontserni müügitulu oli neljandas kvartalis 50,7 miljonit eurot, mis on sarnane aasta varasema tulemusega, kus müügitulu teeniti 50,0 miljonit eurot. Aastate võrdluses saavutati aga müügitulu kiire kasv, 19,2% aastas. Seda toetasid tugevad raamlepingud ja suurenenud nõudlus kontserni teenuste järele. Kokku oli kontserni 2023. aasta müügitulu 209,0 (2022: 175,3) miljonit eurot.

Kontserni äritegevuse kulud langesid neljandate kvartalite võrdluses 2,9% võrra, olles kokku 50,4 miljonit eurot. Kõigis kulugruppides oli märgata väiksemaid kulusid, eriti turustus- ja üldhalduskuludes. Tööjõukulud seevastu kasvasid 15%.

Turustuskulud olid aruandekvartalis 1,3 (2022 IV kv: 1,4) ning üldhalduskulud 2,7 (2022 IV kv: 3,0) miljonit eurot. Aruandeaasta turustuskulud kokku olid 5,3 (2022: 5,6) miljonit eurot ning üldhalduskulud 10,1 (2022: 11,2) miljonit eurot.

Tööjõukulud mõlema perioodi võrdluses kasvasid, olles vastavalt 10,5 (2022 IV kv: 9,1) ja 39,9 (2022: 34,4) miljonit eurot. Valdava osa tööjõukulude kasvust andis personali juurdekasv ning keskmise töötasu kasvu mõjutas üldine majanduskasv.

Aruandekvartalis teenisime 4 218 (2022 IV kv: 2 517) tuhat eurot brutokasumit, mis on 8,3% (2022 IV kv: 5,0%) müügitulust. Neljanda kvartali ärikasum (EBIT) oli 758 (2022 IV kv ärikahjum: -2 063) tuhat eurot, ning käibe ärirentaablus 1,5% (2022 IV kv: -4,1%). Neljanda kvartali puhaskasum oli 135 (2022: -2 520) tuhat eurot, mis on 0,01 (2022: -0,14) eurot aktsia kohta, mis on märkimisväärne paranemine võrreldes 2022. aasta IV kvartaliga.

Aruandeaasta brutokasum oli 23 588 (2022: 12 269) tuhat eurot ja brutokasumi marginaal 11,3% (2022: 7,0%). Aasta jooksul teeniti ärikasumit (EBIT) 8 078 (2022: ärikahjum -4 546) ning puhaskasumit 5 160 (2022: puhaskahjum -5 544) tuhat eurot. Puhaskasum aktsia kohta oli 0,28 (2022: puhaskahjum aktsia kohta -0,31) eurot.

Põhitegevusala ja turud

Kontserni põhitegevusala, tootmine, moodustas kontserni aruandekvartali müügitulust 94,0% (2022 IV kv: 92,5%). Tootmissegmendi müügitulu kasvas kvartalite võrdluses 3,2% ja aastate võrdluses 25,6%, olles vastavalt 47,7 ja 197,9 miljonit eurot.

Kontserni suurimad sihtturud on Eesti, Soome, Rootsi ja Norra, kuhu müüdi aruandekvartalis kokku 78,4% (2022 IV kv: 89,7%) kontserni toodetest ja teenustest.

Neljandas kvartalis teeniti Eestist müügitulu 5,2 (2022 IV kv: 7,6) miljonit eurot, mis on 2,4 miljonit vähem kui aasta varem. Aastate võrdluses vähenes müügitulu 9,4 miljoni euro võrra 20,9 miljoni euroni. Müügitulu vähenemine mõlema perioodi vaates on valdavalt seotud Eesti elektrikaupade projekti- ja jaemüügi tegevuse lõpetamisega, kuid vähenes ka elektriseadmete müük lepingulistele klientidele. Eelneva aasta suurenenud maht tuli peamiselt hermeetiliste jaotustrafode ning jaotuskappide lepingust. Eesti turg moodustas aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 10,3% (2022 IV kv: 15,2%).

Kvartalite võrdluses langes Soome müügitulu 7,7% võrra 19,6 (2022 IV kv: 21,3) miljoni euroni. Müügitulu kasvu pärssis elektrivõrkude investeeringute oluline vähenemine seoses regulatiivsete muudatustega elektrivõrkude võrgutasude määrades. Aruandeaasta jooksul kokku teeniti Soomest 83,3 (2022: 81,8) miljonit eurot, valdavalt komplektalajaamade ja madalpinge jaotusseadmete tarnetest. Kontserni suurimale turule müüdi aruandekvartalis 38,7% (2022 IV kv: 42,5%) Harju Elektri toodetest ja teenustest.

Rootsi turu müügitulu kasvas alajaamade müügi suurenemise ja projektiäri kasvu toel, olles aruandekvartalis 9,2 (2022 IV kv: 7,1) ja aruandeaasta kokkuvõttes 32,5 (2022: 22,8) miljonit eurot. Rootsi moodustas aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 18,1% (2022 IV kv: 14,2%).

Norra turult teeniti müügitulu aruandekvartalis 5,7 (2022 IV kv: 8,9) ja aasta jooksul 33,8 (2022: 21,8) miljonit eurot. Müügitulu teeniti põhiliselt sagedusmuundurseadmete süsteemide ning elektri- ja automaatika kilpide tootmisest merendus- ja laevandussektorile. Norra turg moodustas aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 11,3% (2022 IV kv: 17,8%).

Müügitulu muudele turgudele kasvas kvartalite võrdluses 5,8 miljoni euro võrra 11,0 miljoni euroni ning see tuli valdavalt Saksamaa ja Hollandi arvelt. Aastate võrdluses kasvas müügitulu muudelt turgudelt 20,0 miljoni euro võrra 38,5 miljoni euroni. Enamus kasvust andis müük USA-sse, kus Ameerika Ühendriikide Teraskorporatsiooni Big River Steel’i tehasesse saadeti sagedusmuundurseadmeid ja MCC süsteeme. Muud turud moodustasid aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 21,6% (2022 IV kv: 10,3%).

Investeeringud

Harju Elekter investeeris aruandeperioodil põhivarasse kokku 6,9 (2022: 15,2) miljonit eurot, sealhulgas kinnisvarainvesteeringutesse 5,2 (2022: 1,8) miljonit eurot, materiaalsesse põhivarasse 1,4 (2022: 12,9) miljonit eurot ja immateriaalsesse põhivarasse 0,4 (2022: 0,5) miljonit eurot. Enamus aruandeperioodi investeeringutest suunati Allika Tööstuspargi Reimax Electronics OÜ-le renditava tootmishoone ehitusse, mis valmis aruandeaasta lõpus. Lisaks investeeriti teistesse kinnisvaraobjektidesse, tootmistehnoloogilisse põhivarasse ning tootmis- ja protsessijuhtimissüsteemidesse.

Kontserni pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtus oli aruandekuupäeva seisuga kokku 29,2 (31.12.22: 23,7) miljonit eurot. Peamise osa 2023. aasta finantsvara ümberhindlusest andis OÜ Skeleton Technologies Group investeeringu osaluse hinnanguline õiglase väärtuse muutus 5,4 miljoni euro võrra 27,2 miljoni euroni. Noteeritud väärtpaberite õiglane väärtus kasvas aruandeaasta jooksul 0,1 miljoni euro võrra, aasta varem vähenes 0,7 miljoni euro võrra. Soetusi ja müüke aruandeaasta jooksul ei toimunud.

Aktsia

Ettevõtte aktsia sulgus aruandekvartali viimasel kauplemispäeval Nasdaq Tallinna börsil 4,97 euro tasemel. AS-il Harju Elekter Group oli 31.12.2023 seisuga 11 164 aktsionäri. Aruandekvartali jooksul vähenes aktsionäride arv 105 võrra ning kogu aasta jooksul kasvas 580 võrra.

Ettepanek dividendideks

Kooskõlastatult nõukoguga teeb juhatus ettepaneku maksta aktsionäridele dividendidena välja 0,13 eurot aktsia kohta, kokku 2,4 miljonit eurot, mis moodustab 2023. aasta puhaskasumist 47%. 

Priit Treial

Finantsjuht ja juhatuse liige

Tel 674 7400

Manus