AS-i Tallink Grupp auditeeritud 2021 majandusaasta aruanne
Lugupeetud aktsionärid
2021 oli taas aasta, mis jääb meelde ennekõike koroonapandeemiast tingitud tõsiste väljakutsetega nii meie kui kogu laevandussektori ja terve maailma jaoks. Kui 2020. aastat iseloomustas esialgne reaktsioon COVID-19-st põhjustatud šokile, siis 2021. aasta möödus otsustava tegutsemise tähe all eesmärgiga pandeemiale lõpp teha – nii jätkuvate piirangute kui ka tervet ühiskonda hõlmava vaktsineerimise ja ravimite väljatöötamisega.
Soome otsustas rangete piirangute kasuks, mis avaldas meie tegevuskeskkonnale esimesel poolaastal ja ka suvel ränka mõju. Teisalt aga aitas see hoida koroonanumbrid Soomes suhteliselt väikesed ja jõuda sügiseks kõrge vaktsineerimismäärani, mis võimaldas ühiskonna avada ja inimestel jälle reisida.
Suur tänu meie lojaalsetele klientidele! Väga rõõmustav ja julgustav oli näha, kui jõudsalt meie koduturgude reisijate arv eelmise aasta oktoobris ja novembris taastus, eelkõige Soome ja Rootsi vahelistel liinidel ja ka taasavatud Tallinna-Stockholmi liinil, kus hakkas sõitma Baltic Queen. See andis meile selge signaali, et meie teenuseid väga hinnatakse ja et neist oli puudust tuntud. Mõistsime, et Tallink Grupil on täita missioon – pakkuda oma klientidele jätkuvalt nauditavaid reisielamusi, mida soovitakse ikka ja jälle kogeda.
2020. aasta valusate kärbete ja ühiste pingutuste tulemusena olime 2021. aastal palju paindlikum ja tõhusam optimaalse suurusega ettevõte, nö Tallink „slim-fit“, mis võimaldas meil teisel poolaastal finantstulemusi hüppeliselt parandada ning kütusehinna tõusule ja meie koduriikide valitsuste finantstoetuse järsule vähenemisele vaatamata teenida kasumit.
2021. aastal oli suur osa meie tööst suunatud ka sellele, et aidata regioonis ühiskondi uuesti avada – oma koduriikidele appi minnes tõime testimis- ja vaktsineerimisteenused oma laevadele ja terminalidesse. Olen väga uhke, et töötajate vaktsineerituse määr oli kogu kontsernis ja kõigil meie turgudel juba sügise alguseks tublisti üle 90% ning et vaatamata mõnele paratamatule nakkusjuhule ei esinenud meie laevadel viiruspuhanguid, kuna suutsime pakkuda oma klientidele ja töötajatele turvalist keskkonda.
Kogu aasta jooksul keskendusime kulude optimeerimisele, likviidsuse tagamisele ja uute tuluallikate leidmisele keskkonnas, kus nõudlus on äärmiselt madal ja esineb suur ebakindlus. Suvel, enne oma regulaarsete liinide taasavamist, pakkusime Soome ja Rootsi turul riigisiseseid kruiise ning saime sõlmida ka mitu lühiajalist prahilepingut. Nende pingutuste toel suutsime esimesel poolaastal kahjumit piirata ja teisel poolaastal taas väikesesse kasumisse jõuda. Minu sügav tänu ja lugupidamine kogu meie kontserni meeskonnale, tänu kellele see õnnestus!
See on kahtlemata olnud jätkuvalt raske aeg kõigile meie töötajatele ja sõnadest ei piisa, et kirjeldada, kui tänulik ma olen igale Tallink Grupi kontserni töötajale tema pühendumuse ja ennastsalgava töö eest ning kui uhkeks see mind teeb.
Ehkki me 2021. aastal veel kasumit ei teeninud, lõpetasime aasta siiski väga tugeval likviidsuspositsioonil, arvestades kapitali suurendamist ning finantseerimispartnerite ja aktsionäridega kokku lepitud maksepuhkust laenude teenindamisel. Olen südamest tänulik ka kõigile meie aktsionäridele ja finantseerimispartneritele usalduse eest. Pidades siiski silmas, et koroonakriis ei ole veel lõplikult seljataga ja et me 2021. aastal kasumisse ei jõudnud, ei tule meie aktsionäridele ilmselt üllatusena, et seame praegu esikohale ettevõtte pikaajalised tulemused ja seega sel aastal dividende ei maksa.
2022. aastalt ootame jätkuvat taastumist, säilitades paindlikuma organisatsiooni tõhususe ja finantstulemusi veelgi parandades. Seda vaatamata sellele, et Omicroni viirusetüve levik ja veelgi enam hiljutised regionaalset ja üleilmset julgeolekut ohustavad sündmused varjutavad väljavaadet oluliselt ja sunnivad meid oma plaanides jälle muudatusi tegema.
Kirjutan seda pöördumist teile märtsi lõpus. Praeguseks oleme taas näinud kütusehindade märkimisväärset tõusu ja hinnakõikumiste suurenemist ning näeme, kuidas kiire inflatsioon sööb meie ostujõudu. Sõjalise konflikti tõttu Euroopas on vähenenud reisijate arv paljudest piirkondadest väljaspool meie koduturge. Plaanide tegemine on muutunud veelgi raskemaks ja riskide vähendamiseks oleme oma praegu jõude seisvate laevade tagasipöördumise liinidele lükanud edasi reisimise kõrghooaega.
Teatavas mõttes oleme jälle samas olukorras nagu kaks aastat tagasi – vaatame aasta alguses lootusrikkalt tulevikku ja ootame head aastat, kuid mõned kuud hiljem ähvardavad üleilmsed vapustused meie plaanid ja lootused segi paisata. Võrreldes 2020. aastaga on siiski üks erinevus. Viimased kaks aastat on olnud meile heaks elukooliks ja andnud palju häid õppetunde kriisiks valmistumisel. Nii et ehkki 2022. aasta märtsis seisame silmitsi täiesti teistsuguse kriisiga, on meil kujunenud väärt kogemustepagas ning meil on nüüd varuks mitte üksnes plaanid A, B ja C, vaid plaane on terve tähestiku jagu.
Nagu varasematelgi aastatel hoiame oma kulud kontrolli all ja kaalume hoolikalt iga sammu. Vaktsineerimise tõttu ja kuna paljud on COVID-19 juba läbi põdenud, on 2022. aasta reisihooajal meie regioonis immuunsustase kõrge. Seda näitab ka koroonapiirangute tühistamine Soomes ja Rootsis. Hiljuti on ka Eestis piiranguid tunduvalt leevendatud ja oleme ootuses, et lähinädalatel kaovad need lõplikult. Piirangute vähendamine tuleb suureks kasuks meie tegevuskeskkonnale ja alates teisest kvartalist ootame müügi jõudsat kasvu.
Üks eelmise aasta olulisimaid saavutusi meie jaoks olid alternatiivsed tuluallikad arvukatest lühiajalistest prahivõimalustest, mida suutsime leida ja ellu viia tänu oma kiirele, paindlikule ja ärijanusele mõtteviisile. Prahtimine jääb oluliseks ka 2022. aastal – lisaks Kanadasse prahitud Atlantic Visionile algab märtsi lõpus pikaajaline prahileping ka meie laeval Romantika. Samuti otsime jätkuvalt aktiivselt uusi võimalusi ka meie laevastiku muudele varadele.
2022. aasta olulisimad sündmused selguvad alles aasta jooksul, kuid üks neist on kahtlemata meie uhiuue ning kõige tõhusama ja keskkonnasõbralikuma aluse – kiirlaeva MyStar valmimine. Koos Megastariga loovad need Eesti ja Soome vahele rohelise silla, mis toetab meie aina suurenevaid keskkonnaalaseid pingutusi eesmärgiga tagada kestlikum tulevik.
Head aktsionärid! On selge, et ka 2022. aastal jätkub taastumine tasapisi ja et ka see aasta toob omad katsumused. Ent oleme kindlad, et sel on varuks ka võimalusi ja rõõmustavaid muutusi. Meie kogemused on näidanud, et kliendid tahavad meiega sõita, niipea kui neile selleks võimalus antakse, ja oleme optimistlikud, et juba alanud taastumine jätkub. Muutused, mida oleme omalt poolt teinud, ja meie nüüdne paindlik ja trimmis organisatsioon lubab meil uskuda, et suudame head finantstulemused ja jätkusuutliku tegevuse taastada tunduvalt enne seda, kui reisijate arv jõuab täielikult tagasi pandeemiaeelsele tasemele. Selle nimel annab kogu meie kontserni meeskond ka edaspidi endast parima.
Heade soovidega
Paavo Nõgene
Juhatuse esimees
AS-i Tallink Grupp auditeeritud 2021 majandusaasta aruanne
Kontsern vedas 2021. aastal kokku 2 961 975 reisijat ehk 21% vähem kui 2020. aastal. Veetud kaubaveoühikute arv suurenes 2020. aastaga võrreldes 2,6%. Kontserni müügitulu oli 476,9 miljonit eurot (2020: 442,9 miljonit eurot). EBITDA oli 58,3 miljonit eurot (2020: 8,0 miljonit eurot) ja puhaskahjum 56,6 miljonit eurot ehk 0,08 eurot aktsia kohta (2020: puhaskahjum 108,3 miljonit eurot ehk 0,16 eurot aktsia kohta).
2021. aastal suurenes kontserni kogu müügitulu 34,0 miljoni euro võrra 476,9 miljoni euroni. 2020. aastal oli kogu müügitulu 442,9 miljonit eurot ja 2019. aastal 949,1 miljonit eurot. Laevaliinide opereerimise müügitulu (põhitegevus) vähenes 7,6 miljoni euro võrra 392,6 miljoni euroni.
2021. aastal mõjutasid kontserni müügitulu ja tegevustulemusi jätkuvalt COVID-19 pandeemiast tingitud olukord ja reisipiirangud. Aasta olulisemad sündmused olid järgmised:
- laevade ja hotellide tegevuse ajutine peatamine koroonapandeemia ja piirangute tõttu
- laevade prahtimine
- Tallinna-Stockholmi ja Helsingi-Stockholmi liinide taasavamine
- aktsiate avalik pakkumine ja aktsiakapitali suurendamine
- uue LNG kütusel töötava laeva MyStar ehituse jätkumine
- Tallink City Hoteli renoveerimistööde valmimine
- Burger Kingi restoranide avamine Lätis ja Leedus
- laenulepingute muutmine
- väljumine moekaupade jaemüügiärist maismaal
Tegevus 2021. aastal
Kontserni tegevust mõjutasid esimesel poolaastal ulatuslikud reisipiirangud. Terve aasta jooksul olid käigus üksnes mõlemad kiirlaevad, Turu-Stockholmi liini kruiisilaevad ja kaubalaevad. Kruiisilaev Silja Europa prahiti juunis välja ja alustas Tallinna-Helsingi liinil uuesti kruiisireise alates juuni lõpust. Tallinna-Stockholmi liin taasavati juulis ainult ühe kruiisilaevaga – Baltic Queen. Kruiisilaevad Silja Serenade ja Silja Symphony tegid suve jooksul riigisiseseid erikruiisireise ja hakkasid augustis uuesti sõitma Helsingi-Stockholmi liinil. Kruiisilaevad Romantika ja Victoria I olid juulist septembrini prahitud Marokosse, kruiisilaevad Silja Europa ja Romantika sügisel umbes kuuks ajaks Šotimaale. Riia-Stockholmi liin ja kruiisilaev Isabelle 2021. aastal ei tegutsenud.
Tallink Spa & Conference Hotel ja Tallink Express Hotel tegutsesid aasta läbi ning Tallink City Hotel taasavati juuni lõpus pärast renoveerimist. Tallink Hotel Riga oli terve aasta suletud. Aasta jooksul avati Balti riikides kuus uut Burger Kingi restorani.
Põhinäitajad
| 31. detsembril lõppenud aasta kohta | 2021 | 2020 | 2019 |
| Müügitulu (miljonites eurodes) | 476.9 | 442.9 | 949.1 |
| Brutokasum/-kahjum (miljonites eurodes) | 21.7 | -43.5 | 196.9 |
| EBITDA¹ (miljonites eurodes) | 58.3 | 8.0 | 171.1 |
| EBIT¹ (miljonites eurodes) | -37.0 | -92.6 | 74.9 |
| Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum (miljonites eurodes) | -56.6 | -108.3 | 49.7 |
| Amortisatsioon (miljonites eurodes) | 95.3 | 100.7 | 96.2 |
| Investeeringud¹ ² (miljonites eurodes) | 20.2 | 100.1 | 60.9 |
| Aktsiate kaalutud keskmine arv | 694,444,381 | 669,882,040 | 669,881,045 |
| Aktsiakasum/-kahjum¹ | -0.08 | -0.16 | 0.07 |
| Reisijate arv¹ | 2,961,975 | 3,732,102 | 9,763,210 |
| Kaubaveoühikute arv¹ | 369,170 | 359,811 | 379,634 |
| Keskmine töötajate arv¹ | 4,360 | 6,104 | 7,270 |
| Seisuga 31. detsember | 2021 | 2020 | 2019 |
| Varad kokku (miljonites eurodes) | 1,585.9 | 1,516.2 | 1,533.0 |
| Kohustused kokku (miljonites eurodes) | 893.4 | 801.9 | 710.1 |
| Intressikandvad kohustused (miljonites eurodes) | 779.9 | 705.1 | 577.9 |
| Netovõlg¹ (miljonites eurodes) | 652.4 | 677.3 | 539.0 |
| Netovõla ja EBITDA suhe¹ | 11.2 | 84.2 | 3.1 |
| Omakapital kokku (miljonites eurodes) | 692.5 | 714.3 | 822.8 |
| Omakapitali määr¹ (%) | 43.7% | 47.1% | 53.7% |
| Lihtaktsiate arv | 743,569,064 | 669,882,040 | 669,882,040 |
| Omakapital aktsia kohta¹ | 0.93 | 1.07 | 1.23 |
| Suhtarvud¹ | 2021 | 2020 | 2019 |
| Brutokasumi/-kahjumi marginaal (%) | 4.5% | -9.8% | 20.7% |
| EBITDA marginaal (%) | 12.2% | 1.8% | 18.0% |
| EBIT marginaal (%) | -7.8% | -20.9% | 7.9% |
| Puhaskasumi/-kahjumi marginaal (%) | -11.9% | -24.5% | 5.2% |
| ROA (%) | -2.4% | -6.1% | 4.8% |
| ROE (%) | -8.2% | -14.1% | 6.0% |
| ROCE (%) | -2.8% | -7.2% | 5.7% |
| Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja | 0.6 | 0.4 | 0.5 |
¹ ESMA suunistel põhinevad alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad on avalikustatud peatükis „Alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad“.
2 Ei sisalda kasutusõiguse varade lisandumisi.
Müük ja segmendid
Kontserni 2021. aasta müügitulu oli 476,9 miljonit eurot (2020: 442,9 miljonit eurot). Ligi pool müügitulust ehk 233,4 miljonit eurot (2020: 228,5 miljonit eurot) teeniti müügist laevadel ja maismaal asuvates restoranides ja kauplustes. Piletimüügitulu moodustas 99,1 miljonit eurot (2020: 95,6 miljonit eurot) ja kaubaveo müügitulu 94,8 miljonit eurot (2020: 94,0 miljonit eurot).
Geograafiliste segmentide järgi jagunes müügitulu järgmiselt: 38,7% ehk 184,5 miljonit eurot teeniti Eesti-Soome liinidelt ja 33,3% ehk 158,7 miljonit eurot Soome-Rootsi liinidelt. Eesti-Rootsi liinide müügitulu oli 49,1 miljonit eurot ehk 10,3% ja Läti-Rootsi liini müügitulu 0,3 miljonit eurot ehk 0,1%. Muude geograafiliste segmentide müügitulu osakaal tõusis 17,9%-ni ehk 85,2 miljoni euroni.
2021. aastal vedasid kontserni laevad Eesti-Soome liinidel kokku 1,8 miljonit reisijat ehk 2020. aastaga võrreldes 27,7% vähem, kuid nendel liinidel veetud kaubaveoühikute arv suurenes 2,1%. Eesti-Soome liinide müügitulu kahanes 15,9 miljoni euro võrra 184,5 miljoni euroni. Eesti-Soome liinide majandustulemused hõlmavad ka Tallinna-Visby ja Tallinna-Mariehamni liinide tegevust.
Soome-Rootsi liinide müügitulu suurenes 9,2 miljoni euro võrra, ulatudes 158,7 miljoni euroni. Helsingi-Stockholmi liin avati uuesti 2021. aasta augustis. Soome-Rootsi liinide majandustulemused hõlmavad ka erikruiise Stockholmist Visbysse, Härnösandi ja Ystadi.
Eesti-Rootsi liinide müügitulu kasvas eelmise majandusaastaga võrreldes 14,2 miljoni euro võrra ning ulatus 49,1 miljoni euroni. Eesti-Rootsi liinide majandustulemused hõlmavad Paldiski-Kapellskäri liini ja Tallinna-Stockholmi liini, mis taasavati 2021. aasta juulis.
Läti-Rootsi liinil oli tegevus 2021. aastal peatatud. Segmendi 12,5 miljoni euro suurune kahjum peegeldab kulusid, mis kaasnesid kruiisilaeva Isabelle seismisega ja samuti kruiisilaeva Romantika seismisega pärast prahiperioodi lõppu.
Muu segmendi müügitulu suurenes kokku 40,0 miljoni euro võrra, ulatudes 85,2 miljoni euroni. Tõusu taga oli peamiselt märgatavalt suurem prahitulu, veebipoe suuremad müüginumbrid ja Burger Kingi restoranide avamine.
Kasum
2021. aasta brutokasum oli 21,7 miljonit eurot (2020: brutokahjum 43,5 miljonit eurot) ja EBITDA oli 58,3 miljonit eurot (2020: 8,0 miljonit eurot). 2021. aasta puhaskahjum oli 56,6 miljonit eurot (2020: puhaskahjum 108,3 miljonit eurot). Puhaskahjum aktsia kohta oli 0,08 eurot (2020: puhaskahjum aktsia kohta 0,16 eurot).
Kontserni kasumlikkust mõjutasid peamiselt järgmised tegurid:
- COVID-19 ja sellest tulenevad reisipiirangud
- tegevuskulude märkimisväärne vähendamine ja kulude kokkuhoid tänu varem rakendatud meetmetele
- laevade lühiajaline prahtimine ning Tallinna-Stockholmi ja Helsingi-Stockholmi liinide taasavamine
- valitsuste mitmesuguste toetusmeetmete mõju netosummas 12,8 miljonit eurot
- laevade Eesti veeteetasudest vabastamise ja tasude vähendamise positiivne mõju summas 2,8 miljonit eurot
- kütusehindade globaalne tõus
Kauplustes ja restoranides müüdud kauba kulud ulatusid 110,5 miljoni euroni (2020: 116,6 miljoni euroni).
2021. aasta kütusekulud olid 72,2 miljonit eurot (2020: 56,3 miljonit eurot). Kütusekulusid mõjutas globaalsete hindade tõus. Seetõttu suurenesid aasta kütusekulud 28,2% võrra. Kontsern jätkab oma igapäevaste tegevuste tõhustamist ja optimeerimist ning laevade kütusekulude langetamist.
Kontserni personalikulud kokku olid 124,0 miljonit eurot (2020: 161,7 miljonit eurot). Haldustöötajate ning müügi- ja turundustöötajatega seotud personalikulud olid vastavalt 21,2 miljonit eurot ja 16,8 miljonit eurot (2020: vastavalt 23,3 miljonit eurot ja 21,7 miljonit eurot). 2021. aasta keskmine töötajate arv oli 4 360 (2020: 6 104).
Üldhalduskulud ilma personali- ja amortisatsioonikuludeta olid 13,5 miljonit eurot (2020: 13,1 miljonit eurot) ning müügi- ja turunduskulud 10,5 miljonit eurot (2020: 13,7 miljonit eurot).
Aasta jooksul sai kontsern netosummas kokku 12,8 miljonit eurot otsest finantstoetust mitmesuguste riiklike abimeetmete kaudu kõigil oma koduturgudel (2020: 36,6 miljonit eurot).
Kontserni varade amortisatsioonikulu oli 95,3 miljonit eurot (2020: 100,7 miljonit eurot). Materiaalse või immateriaalse põhivara väärtuse langusest tulenevat kahjumit kontsernil ei tekkinud.
Intressikandvate kohustuste suurenemise tõttu kasvasid netofinantskulud 2020. aastaga võrreldes 4,0 miljoni euro võrra 21,9 miljoni euroni.
Kontserni krediidi-, likviidsus- ja tururiske ning finantsriskide juhtimist on kirjeldatud raamatupidamise aastaaruande lisades.
Likviidsus ja rahavood
Kontserni 2021. aasta äritegevuse netorahavoog oli positiivne summas 59,4 miljonit eurot (2020: negatiivne summas 7,0 miljonit eurot).
Kontserni investeerimistegevuses kasutatud netorahavoog oli 19,4 miljonit eurot (2020: 99,9 miljonit eurot).
2021. aastal maksis kontsern tagasi laene kogusummas 14,7 miljonit eurot (2020: 14,7 miljonit eurot). Intressimaksetele kulus 19,3 miljonit eurot (2020: 16,3 miljonit eurot).
Seisuga 31. detsember 2021 oli kontsernil raha ja raha ekvivalente kokku 127,6 miljonit eurot (31. detsember 2020: 27,8 miljonit eurot). Lisaks oli kontsernil kasutamata arvelduskrediiti summas 134,8 miljonit eurot (2020: 119,3 miljonit eurot).
Dividendid
2021. aasta juunis otsustas aktsionäride üldkoosolek jätta 2020. aasta puhaskahjumist dividendid maksmata.
Tulenevalt keerulisest tegevuskeskkonnast ning ettevõtte pikaajalisi huve silmas pidades on juhatus otsustanud teha aktsionäride korralisele üldkoosolekule ettepaneku 2021. aasta eest dividende mitte maksta.
Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne
| 31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes | 2021 | 2020 |
| Müügitulu (lisa 4) | 476,937 | 442,934 |
| Müüdud kaupade ja teenuste kulud (lisa 5) | -455,282 | -486,388 |
| Brutokasum/-kahjum | 21,655 | -43,454 |
| Müügi- ja turunduskulud (lisa 5) | -29,262 | -37,817 |
| Üldhalduskulud (lisa 5) | -45,633 | -48,263 |
| Nõuete allahindlus (lisa 25) | -99 | -128 |
| Muud äritulud (lisa 22) | 16,336 | 37,339 |
| Muud ärikulud | -28 | -298 |
| Kasum/kahjum äritegevusest | -37,031 | -92,621 |
| Finantstulud (lisa 5) | 34 | 1 |
| Finantskulud (lisa 5) | -21,921 | -17,843 |
| Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum (lisa 12) | -80 | -158 |
| Kasum/kahjum enne tulumaksu | -58,998 | -110,621 |
| Tulumaks (lisa 6) | 2,422 | 2,313 |
| Puhaskasum/-kahjum | -56,576 | -108,308 |
| Emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskasum/-kahjum | -56,576 | -108,308 |
| Muu koondkasum | ||
| Kirjed mida võidakse edaspidi ümber klassifitseerida kasumiaruandesse | ||
| Välismaiste äriüksuste ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed | 123 | -193 |
| Muu koondkasum/-kahjum | 123 | -193 |
| Koondkasum/-kahjum kokku | -56,453 | -108,501 |
| Emaettevõtte omanikele kuuluv koondkasum/-kahjum kokku | -56,453 | -108,501 |
| Tava- ja lahustatud aktsiakahjum (eurodes aktsia kohta, lisa 7) | -0.081 | -0.162 |
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne
| Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes | 2021 | 2020 |
| VARAD | ||
| Raha ja raha ekvivalendid (lisa 8) | 127,556 | 27,834 |
| Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisa 9) | 29,298 | 25,463 |
| Ettemaksed (lisa 10) | 11,924 | 7,216 |
| Varud (lisa 11) | 34,631 | 28,707 |
| Käibevara | 203,409 | 89,220 |
| Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud (lisa 12) | 165 | 245 |
| Muud finantsvarad ja ettemaksed (lisa 13) | 555 | 2,233 |
| Edasilükkunud tulumaksu vara (lisa 6) | 21,840 | 20,270 |
| Kinnisvarainvesteeringud | 300 | 300 |
| Materiaalne põhivara (lisa 14) | 1,323,353 | 1,363,485 |
| Immateriaalne vara (lisa 15) | 36,293 | 40,448 |
| Põhivara | 1,382,506 | 1,426,981 |
| VARAD KOKKU | 1,585,915 | 1,516,201 |
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL | ||
| Intressikandvad võlakohustused (lisad 16, 24) | 244,436 | 111,601 |
| Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 18) | 91,687 | 73,477 |
| Võlad omanikele | 6 | 6 |
| Tulumaksukohustus | 47 | 10 |
| Ettemakstud tulud (lisa 19) | 21,734 | 23,253 |
| Lühiajalised kohustused | 357,910 | 208,347 |
| Intressikandvad võlakohustused (lisad 16, 17) | 535,489 | 593,518 |
| Pikaajalised kohustused | 535,489 | 593,518 |
| Kohustused kokku | 893,399 | 801,865 |
| Aktsiakapital (lisa 20) | 349,477 | 314,844 |
| Ülekurss (lisa 20) | 663 | 663 |
| Reservid (lisa 20) | 67,930 | 69,854 |
| Jaotamata kasum | 274,446 | 328,975 |
| Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital | 692,516 | 714,336 |
| Omakapital kokku | 692,516 | 714,336 |
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU | 1,585,915 | 1,516,201 |
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
| 31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes | 2021 | 2020 |
| RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST | ||
| Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum | -56,576 | -108,308 |
| Korrigeerimised: | ||
| Amortisatsioon (lisad 14,15) | 95,313 | 100,660 |
| Puhaskasum/-kahjum materiaalse põhivara müügist | -494 | 110 |
| Neto intressikulu (lisa 5) | 21,843 | 17,273 |
| Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum (lisa 12) | 80 | 158 |
| Realiseerimata kasum/kahjum valuutakursi muutustest | 118 | -179 |
| Kahjum investeeringutest | 75 | 0 |
| Tulumaks (lisa 6) | -852 | -717 |
| Korrigeerimised | 116,083 | 117,305 |
| Muutused: | ||
| Äritegevusega seotud nõuetes | -3,918 | 12,377 |
| Äritegevusega seotud ettemaksetes | -3,007 | -1,555 |
| Varudes | -6,513 | 8,548 |
| Äritegevusega seotud kohustustes | 13,447 | -35,307 |
| Muutused varades ja kohustustes | 9 | -15,937 |
| Äritegevusest teenitud raha | 59,516 | -6,940 |
| Makstud tulumaks | -137 | -107 |
| RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST KOKKU | 59,379 | -7,047 |
| RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST | ||
| Materiaalse põhivara ja immateriaalse vara soetamine | -20,192 | -100,024 |
| Laekumised materiaalse põhivara müügist | 816 | 115 |
| Laekunud intressid | 3 | 1 |
| RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST KOKKU | -19,373 | -99,908 |
| RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST | ||
| Saadud laenud | 90,000 | 125,000 |
| Laenude tagasimaksed | -14,667 | -14,667 |
| Arvelduskrediidi muutus (lisa 16) | -15,556 | 15,736 |
| Rendimaksete tasumine | -14,903 | -12,565 |
| Makstud intressid | -19,296 | -16,290 |
| Laenudega seotud tehingukulude tasumine | -495 | -1,302 |
| Aktsiate emissioon (lisa 20) | 34,633 | 0 |
| RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST KOKKU | 59,716 | 95,912 |
| RAHAVOOD KOKKU | 99,722 | -11,043 |
| Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses | 27,834 | 38,877 |
| Raha ja raha ekvivalentide muutus (lisa 8) | 99,722 | -11,043 |
| Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus | 127,556 | 27,834 |
Joonas Joost
Finantsdirektor
AS Tallink Grupp
Sadama 5
10111 Tallinn
E-mail
Manused
