Konkurentsiamet kinnitas Tallinna Vee uued veehinnad
Konkurentsiamet kinnitas Tallinna ja Saue piirkonna veeteenuse uueks hinnaks eraklientidele 2,10 eurot ning äriklientidele 3,33 eurot kuupmeetri kohta, millele lisandub käibemaks. Hinnamuudatuse põhjuseks on seadusest tulenev kohustus ühtlustada era- ja äritarbija veehind ning investeerimisvajadus veetaristu toimepidevuse tõstmiseks.
Tallinna Vee tegevjuhi Aleksandr Timofejevi sõnul jääb veeteenuse hind Tallinna ja Harjumaa eraklientidele ka edaspidi üheks madalamaks Eestis. “Jätkusuutliku veeteenuse pakkumise juures on meie jaoks oluline teha seda tarbijate jaoks taskukohase hinnaga. Kui Eesti inimesed maksavad veeteenuste eest keskmiselt üle 1% leibkonna sissetulekust, siis Tallinna Vee teeninduspiirkonnas moodustab veeteenuste kulu sellel aastal keskmiselt 0,5% leibkonna sissetulekust,“ selgitas Timofejev. Keskmise leibkonna jaoks tõusevad kulutused veeteenustele ligikaudu 2 euro võrra kuus. Uued hinnad hakkavad kehtima alates 1. maist 2025.
„Hinnamuudatus arvestab planeeritud investeeringuid, mis on vajalikud vee- ja reoveeteenuse kvaliteedi ning keskkonna hoidmiseks ja elutähtsa teenuse osutaja toimepidevuse tagamiseks,“ märkis Aleksandr Timofejev.
Veeteenuse hinna ühtlustamise kohustus tuleneb 2023. aastal jõustunud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadusest, mis ütleb, et erinevate kliendigruppide hinnapõhimõtted tuleb ühtlustada hiljemalt 2026. aasta juuliks.
Konkurentsiameti antud kinnituse kohaselt muutub veeteenuse hind keskmiselt 8% võrra, tõustes eraklientide jaoks ja langedes äriklientide jaoks. Tallinna Vesi esitas veehinna komponentide muutmise taotluse detsembris 2024.
Naaberriikide pealinnadega võrreldes on Tallinna elanike veeteenused odavamad – kuupmeeter vett maksab alates maist eratarbija jaoks 2,10 eurot, Riias aga 2,14 ja Helsingis 3,54 eurot. Hindadele lisandub käibemaks.
Lisaks seadusest tulenevale veeteenuse hinna ühtlustamise nõudele tingib hinnamuudatuse investeeringute vajadus. Kaks protsenti hinnamuudatusest tuleneb tegevuskulude kasvust. Timofejev tõi välja, et muutuvkulude osakaal hinnamuudatuses on väike, sest reoveepuhastusjaama rajatud koostootmisjaam võimaldab vähendada ettevõtte igapäevast elektrienergia kulu. „Koostootmisjaama testperioodi tulemuste põhjal planeerime tänavu reoveepuhastusjaamas toota ligikaudu 7000 MWh elektrienergiat,“ lausus Timofejev.
Tallinna Vesi teeb toimepidevuse tagamiseks pidevalt investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse – viimase kolme aasta jooksul on varadesse investeeritud enam kui 109 miljonit eurot. „Näiteks kasutame torustiku puhastamisel jääpesu tehnoloogiat, mis on kõige efektiivsem ja keskkonnasõbralikum meetod kõrge veekvaliteedi hoidmiseks veevõrgus. Oleme juba ellu viinud ja planeerime järgmisi investeeringuid reoveepuhastusjaamas, mille eesmärk on tagada, et Läänemere kaudu keskkonda suunatav heitvesi oleks puhas ja vastaks rangetele kvaliteedinõuetele, mida näeb ette asulareovee puhastamise direktiiv,“ lisas Timofejev.
Reoveeteenuse hinda ei ühtlustata. Seaduses ette nähtud üleminekuperioodi jooksul analüüsib Tallinna Vesi koostöös Tallinna linnaga reoveeteenuse hinna määramise metoodikat, eesmärgiga hinnapõhimõtteid ajakohastada ja minna 2026. aastal üle reostuskoormuse-põhisele hinnastamismeetodile. Reoveeteenuse hind hakkab sõltuma kliendi poolt ära juhitava reovee saastetasemest ning hinna määramisel lähtutakse põhimõttest, et saastaja maksab kõrgemat hinda.
Maardu teeninduspiirkonnas kehtiv hinnatase on tulenevalt tegevusmudelist erinev Tallinna Vee ülejäänud teeninduspiirkonnast. Maardus muutub veeteenuse hind ligikaudu 4%. Maardus asuv taristu kuulub Maardu vee-ettevõttele ja Tallinna Vesi opereerib piirkonna taristut, makstes renti vastavalt Maardu vee-ettevõttega sõlmitud rendilepingule.
AS Tallinna Vesi on Eesti suurim vee-ettevõte, mis teenindab enam kui 25 000 kodu- ja äriklienti ning 500 000 lõpptarbijat Tallinnas ja seda ümbritsevates valdades.
Lisainfo ja hinnakiri on leitav
Kristiina Tamberg
AS Tallinna Vesi
Kommunikatsiooni ja turunduse juht
Ädala 10, Tallinn 10614
