Enefit Greeni IV kvartali ja 12 kuu 2022 auditeerimata finantstulemused

Enefit Greeni IV kvartali 2022 konsolideeritud äritulud suurenesid aastaga 20 protsenti 82,8 miljoni euroni. Kvartali kulumieelne ärikasum (EBITDA) langes 8 protsenti 45,8 miljoni euroni. Puhaskasumit teenis grupp aasta viimases kvartalis 35,4 miljonit eurot, mida on 10 protsenti vähem eelmise aasta sama perioodiga võrreldes.

2022. aasta kokkuvõttes kasvasid Enefit Greeni konsolideeritud äritulud 40 protsenti 257,0 miljoni euroni, EBITDA 27 protsenti 154,8 miljoni euroni ning puhaskasum 38 protsenti 110,2 miljoni euroni. 2022. aasta kasum aktsia kohta (arvestades 2021. aasta oktoobris toimunud IPO järgset aktsiate arvu) oli 0,42 eurot (2021: 0,30 eurot).

Enefit Greeni juhatuse esimehe Aavo Kärmase kommentaar:

„2022. aasta kinnitas, et kliimaeesmärkide kõrval on taastuvenergia tähtis ka energiajulgeoleku ja elektri hindade tõttu. Venemaa agressioon Ukrainas pani kogu Euroopa otsima lahendusi muutlikele energiahindadele ning varustuskindluse riskidele. Suurima mõjuga lahendus energiakriisile on taastuvenergia tootmise suurendamine.

Lõppenud aastal tegi Enefit Green taskukohase hinnaga elektri turule toomiseks kokku poole miljardi euro ulatuses investeerimisotsuseid, millest kolm olid maismaatuulepargi ja kolm päikesepargi rajamise kohta. Nende hulgas alustasime Eestis 255-megavatise Sopi-Tootsi tuulepargi ehitust ja Leedus kolme-etapilise Kelme projekti esimese, 80 megavatise osa rajamist. Ehitame kokku praegu kümmet uut tuule- ja päikeseparki koguvõimsusega 596 megavatti. See tähendab, et ehituses olev tootmisvõimsus on suurem kui Enefit Greeni praegune tootmisvara.

Enefit Green tootis 2022. aastal 1,1 teravatt-tundi elektrit ja 566 gigavatt-tundi soojusenergiat. Mõlema valdkonna toodang jäi alla aasta varasemale ning seda eelkõige tuulekiiruse ja madalama töökindluse tõttu. Vaatamata mõnevõrra väiksemale tootmismahule paranesid majandustulemused.

Liikusime mullu kindlalt edasi strateegia kursil, et suurendada tootmisvõimsust neljakordseks 2026. aasta lõpuks. Töötame selle nimel, et jõuda oma meeskonnaga käesoleval aastal uute maismaatuule-ja päikeseparkide investeerimisotsusteni kogumahus kuni 480 megavatti. Meid toetab sel teel ligi 60 000 investorit, kelle usaldus annab kindlust jätkata investeeringuid roheenergeetikasse. Enefit Green juhatus teeb kooskõlastatult nõukoguga ettepaneku maksta aktsionäridele dividendidena 55,0 miljonit eurot ehk 0,208 eurot aktsia kohta.“

Veebiseminar 2022. aasta tulemuste tutvustamiseks

Enefit Green korraldab investoritele homme, 01. märtsil kell 11.00 (eesti aeg) eestikeelse veebiseminari 2022. aasta tulemuste tutvustamiseks. Osalemiseks palume kasutada seda  (vajaduse korral sisestage sündmuse ID: EGR0103).

Olulisemad sündmused 2022. aastal

• Kolm uue tuulepargi rajamise investeerimisotsust – kokku 356 MW
• Kolm uue päikesepargi rajamise investeerimisotsust – kokku 41 MW
• 2022 tehtud investeerimisotsuste koguväärtus ca 500 mln €
• 4,9 TWh uusi pika-ajalisi fikseeritud hinnaga elektrimüügilepinguid (PPA)
• Enefit Greeni jätkusuutliku arengu põhimõtete kinnitamine
  
  
  
  

Peamised näitajad

* - puhaskasum aktsia kohta

Äritulud

Grupi elektritoodang oli 2022. aastal 1 118 GWh (-75 GWh võrdlusperioodiga võrreldes). Grupi keskmine arvutuslik teenitud elektrihind oli aruandeperioodil 149 €/MWh (võrdlusperioodil 107 €/MWh).

Äritulud kokku kasvasid summas 73,3 mln eurot, millest müügitulud 80,3 mln eurot ja taastuvenergia toetused ning muud äritulud -7,0 mln eurot. Müügitulude 80,3 mln euro suurusest kasvust 67,2 mln eurot tulenes elektrimüügist. Elektrimüügi kasvu mõjutas positiivselt enim Nord Pool Eesti elektrihindade kasv, vähemal määral ka Läti ja Leedu elektrihindade kasv. NP Eesti keskmine turuhind oli 192,0 €/MWh (86,5 €/MWh 2021. aastal). Grupi Eesti tootmisüksuste arvutuslik teenitud elektrihind oli 182,2 €/MWh (122,8 €/MWh 2021. aastal). Grupi Läti tootmisüksuste arvutuslikud teenitud elektrihinnad olid võrreldavatel perioodidel 208,7 €/MWh ja 100,6 €/MWh ning Leedu tootmisüksustel 86,9 €/MWh ja 78,9 €/MWh. Olulise faktorina mõjutavad arvutuslikke teenitud elektrihindu lisaks varasematele erinevatest toetusskeemidest tulenevatele mõjudele alates IV kvartalist 2022 ka PPA portfelli balansseerimisega seotud elektriostu tehingud.

Kõrgete elektrihindade mõju müügituludele tasakaalustas madalam Eestis toodetud elektri kogus, mille mõju müügituludele oli -7,3 mln eurot. Toodangu languse põhjuseks olid tagasihoidlikumad tuuleolud ning Iru elektrijaama viienädalane remondiseisak. Madalamate töökindluste tõttu oli väiksem ka Leedus toodetud elektri kogus, mille mõju müügituludele oli -1,5 mln eurot.

Märgatava mõjuga oli ka pelletite müük, mis suurenes 7,7 mln euro võrra. 2022.aastal müüdi pelleteid 149 tuhat tonni, 2021 171 tuhat tonni. Pelleti müügikogused olid küll väiksemad, kuid keskmine müügihind kasvas 55% võrra 203 €/tonnini.

Soojusenergia toodang vähenes aastate võrdluses -9%, kuid müüdud soojuse hind tõusis 14%.

Äritulude kasvu mõjutas 5,9 mln euroga ka kiirelt kasvav kuid madala kasumlikkusega „võtmed kätte“ päikeseteenus. Antud äri madal kasumlikkus viis meid aasta keskpaigas sellest ärist loobumiseni, millega kaasnes seonduvate laovarude müük.

Kulud, EBITDA ja segmendiaruandlus

Kaupade, toorme, materjali ja teenuste kulugrupp kasvas 42 mln euro võrra ehk 95%. Peamised muutused olid elektrienergia kuludes (suurenesid 24,5 mln eurot), mis kasvasid peamiselt suuremast bilansienergia kulust (tulenevalt elektrihinna tõusust) ja erakordselt madala IV kvartali toodangu tõttu PPA lepingute täitmiseks vajalikust elektriostust tingituna. Suurenesid ka tehnoloogilise kütuse kulud (10,8 mln eurot), tulenevalt oluliselt kõrgematest hakkepuidu ja puidujäätmete hindadest.

Grupi tööjõukulud kasvasid 36% ehk 2,4 mln euro võrra võrreldes 2021. aastaga. Kasv tulenes täiskohaga töötajate arvu suurenemisest 165-lt 178-le ja olemasolevate töötajate tööjõukulude kasvust. Uued töötajad on lisandunud peamiselt arendusvaldkonnas, toetamaks meie kasvuplaani kõigil koduturgudel.

Muud tegevuskulud kasvasid 2,6 miljoni euro võrra. Kasv leidis aset mitmetes kulurühmades: konsultatsiooniteenuste kuludes (0,8 mln eurot), IT kuludes (0,1 mln eurot), lähetuskuludes (0,2 mln eurot) ning maaga seotud kuludes (0,7 mln eurot). Maaga seotud kulud on tõusnud kõrgemate elektrihindade tõttu.

Grupi EBITDA kasvu mõjutas enim elektrihindade kasv (+48,1 mln eurot, mis sisaldab ka oluliselt kasvanud elektri ostukulude mõju), aga ka kasvanud pelletimüügi tulud (+7,7 mln eurot) ja varude muutus (+7,0 mln eurot). Muutuvkulude kasvu mõju oli suurim negatiivne EBITDA mõjur (-20,5 mln eurot), mis tulenes kõrgetest biomassi hindade tõusust ning kõrgematest päikeseteenuse kuludest. Olulise negatiivse mõjuga (-8,7 mln eurot) EBITDA-le oli madalam elektritoodangu maht. Arendus- ning tööjõukulude kasv vedas püsikulude kasvu, mis samuti mõjutasid negatiivselt EBITDA-d (-5,1 miljonit eurot).

Aruandeperioodil oli nii EBITDA kui äritulude vaatest grupi suurim tuulenergia segment (58% ärituludest ja 71% EBITDA-st). Koostootmise segment panustas ärituludesse 37% ja tõi 32% EBITDA-st. Aruandeperioodi väikseim raporteeritav segment oli päikeseenergia, mille äritulud andsid 5% grupi ärituludest ja 2% EBITDA-st.

Põhivara kulum, amortisatsioon ja allahindlus

Põhivara kulum jäi aruande perioodil eelmise aasta tasemele. Kuigi investeeringute maht oli 194,6 miljonit eurot 2022. aastal, ei mõjutanud see kulumit, kuna enamasti on tegemist alles ehitusjärgus tuule- või päikeseparkide arendustega.

Puhaskasum

Grupi puhaskasum kasvas aruandeperioodil 30,5 miljoni euro võrra 110,2 miljoni euroni. Puhaskasumi kasvule aitasid enim kaasa kõrged elektri turuhinnad.

Investeeringud

Grupi investeeringud olid 2022. aastal 194,6 miljonit eurot, mida oli 118,1 miljonit eurot rohkem kui võrdlusperioodil. Kasv tulenes arendusinvesteeringutest, mis ulatusid 188,1 miljoni euroni. Sellest 111,4 mln eurot oli seotud kolme tuulepargi rajamisega: 62,5 mln eurot investeeriti Akmene tuuleparki, 30,7 mln eurot Šilale II tuuleparki ning 18,3 mln eurot Tolpanvaara tuuleparki. Lisaks omandas Enefit Green 26,9 mln euro eest Tootsi tuulepargi arenduse Eesti Energialt. Päikeseparkide arendustest investeeriti kõige rohkem Vändra päikesepargi arendusetappi 10,0 mln eurot ja lisaks omandati Enefit Green Solar OÜ summas 6,6 miljonit eurot. Baasinvesteeringuid tehti 2022. aastal 6,5 mln euro ulatuses (võrdlusperioodil 4,3 miljoni euro). Mullused baasinvesteeringud olid peamiselt seotud Eesti tuuleparkidega (2,3 miljonit eurot) ning Iru koostootmisjaamaga (1,8 miljonit eurot).

Finantseerimine

2022. aastal keskendusime kapitali struktuuri optimeerimisele võttes välja ning refinantseerides varem sõlmitud laenulepinguid ning sõlmisime ja valmistasime ette uusi laenulepinguid, et finantseerida käimasolevat uute tuule- ja päikeseparkide investeerimisprogrammi.

Grupi intressikandvate kohustuste maht 31. detsembri 2022 seisuga oli korrigeeritud soetusmaksumuses 279,6 miljonit eurot (123,5 miljonit eurot 31. detsembril 2021). Sellest moodustasid pangalaenud 275,0 miljonit eurot ja 4,6 miljonit eurot kapitalirendi kohustused.

Keskmine välja võetud pangalaenude intressimäär (arvestades ka sõlmitud intressimäära vahetustehinguid) 31. detsembri 2022 seisuga oli 2,60% (1,44% 31. detsembril 2021). Võrreldes eelmise aastaga on 31. detsembri 2022 seisuga laenude baasintressimäärad oluliselt kasvanud. 3 kuu euribor tõusis 2,70 protsendipunkti võrra tasemele 2,13% ning 6 kuu euribor tõusis 3,24 protsendipunkti võrra tasemele 2,69%. 31. detsembri seisuga oli 61,2% Enefit Greeni välja võetud laenukohustustest kaetud intressimäära vahetustehingutega.

Peale aruandlusperioodi lõppu jaanuaris 2023 allkirjastas Enefit Green 325 miljoni euro ulatuses laenulepinguid SEB ja Põhjamaade Investeerimispangaga. Põhjamaade Investeerimispangaga sõlmitud laenulepingu summa on 100 miljonit eurot ja laenu periood 12 aastat. SEB-ga sõlmitud laenulepingute mahuks on 225 miljonit eurot ja perioodiks 7 aastat.

Dividendiettepanek

Juhatus teeb kooskõlastatult nõukoguga ettepaneku maksta aktsionäridele 2023. aastal eelnevate perioodide kasumist dividendidena välja 55,0 mln eurot (0,208 eurot ühe aktsia kohta), mis moodustab 49,9% grupi 2022. aasta auditeerimata puhaskasumist.

Lühendatud konsolideeritud kasumiaruanne

Lühendatud konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Lisainfo:

Sven Kunsing

Finantssuhtluse juht

Enefit Green on üks juhtivatest ja mitmekülgsematest taastuvenergia tootjatest Läänemere piirkonnas. Ettevõttele kuuluvad tuulepargid Eestis ja Leedus, koostootmisjaamad Eestis ja Lätis, päikesepargid Eestis ja Poolas, pelletitehas Lätis ning hüdroelektrijaam Eestis. Lisaks arendab ettevõte mitmeid tuule- ning päikeseparke ülalnimetatud riikides ja Soomes. 2022. aasta lõpu seisuga oli ettevõtte installeeritud elektritootmise koguvõimsus 457 MW ning soojusenergia tootmise koguvõimsus 81 MW. 2022. majandusaasta jooksul tootis ettevõte 1118 GWh elektrienergiat, 565 GWh soojusenergiat ja 154 tuhat tonni pelleteid.

Manused