Enefit Greeni tootmisandmed – jaanuar 2025
Enefit Green tootis jaanuaris 247,0 GWh elektrit, mida on 30% võrra enam kui aasta tagasi. Kuna Eesti ja Leedu tuuleparkides mõõdetud tuulekiirused olid jaanuaris madalamad mullustest, siis andis kogu toodangu aastase kasvu Sopi-Tootsi tuulepark, mis saavutas täisvõimsuse möödunud kvartalis.
Tuuleenergia toodangu maht oli jaanuaris 235,1 GWh ehk kolmandiku võrra suurem kui mullu. Sopi-Tootsi tuulepargi toodang jaanuaris oli 69,0 GWh. Jaanuari lõpus saavutas esimese märkimisväärsema toodangumahu ka Leedu Kelme I tuulepark (jaanuari toodang kokku 5,8 GWh).
Jaanuari keskmine tuulekiirus oli portfelliüleselt 7,0 m/s (mullu 7,5 m/s), mis mõjutas tuuleparkide toodangut umbes +10 GWh võrra võrreldes ootustega. Kuna eelmisel aastal lisandus tootmisportfelli olulisel hulgal uusi varasemast märksa võimsamaid tuulikuid, siis avaldame 2025. aasta algusest alates tuulikute võimsusega kaalutud keskmisi tuulekiiruseid.
Tootmise allakoormamine liigmadalate elektrihindade tõttu Soome turul avaldas mõju toodangu mahule avaldas, mille tulemusel jäi tootmata üle 12 GWh. 13 GWh ulatuses pakuti Leedu ja Eesti põhivõrguettevõtetele elektrisüsteemi jaoks vajalikke süsteemiteenuseid, mis pakub ettevõttele lisatulusid. Tuuleparkide töökindluse mõju toodangule oli jaanuaris ca -4 GWh, mida põhjustas peamiselt tuulikulabade jäätumine.
Kuni 2025. aasta veebruari lõpuni mõjutab koostootmise segmendi energiatoodangu aastast võrdlust biomassipõhiste koostootmisvarade müük, mis lõplikult realiseerus 2024. aasta esimeses kvartalis. Segmendi ainsaks tootmisüksuseks jäänud Iru koostootmisjaama elektritoodang oli jaanuaris 10,4 GWh (+19,4%) ja soojusenergia toodang 36,2 GWh (-3,6%). Iru töökindlus oli jaanuaris 88,6% tingituna kahest seisakust kogukestvusega ca 3,5 ööpäeva, mis mõlemad olid seotud katla põlemisresti vigastustega. Probleeme põhjustasid metalljäätmed jaama kütuseks kasutatava olmeprügi hulgas. Katkestustest hoolimata saavutatud elektritoodangu kasv pea viiendiku võrra oli tingitud madalast mullusest võrdlusbaasist.
Päikeseenergia toodangu maht oli jaanuaris 1,2 GWh ehk uute parkide toel ligi kolmandiku suurem kui mullu. Aastaajale iseloomulikult moodustas see umbes 0,5% Enefit Greeni jaanuarikuu elektritoodangust.
„Jaanuari tootmistulemused olid ootuspärased, kuid muret tekitab tuuleenergia ülepakkumine Soome turul, kus peame madalate hindade tõttu sageli tootmist piirama. Usume siiski, et see on ajutine nähtus ning elektritarbijad leiavad peagi võimalusi taskukohase elektri paremaks ärakasutamiseks.
Samas on põhjust heameeleks – meie arendusmeeskond on edukalt käivitanud Kelmė I tuulepargi, ning pärast selle ja paari Läti päikesepargi valmimist jääb sel aastal ehitusse veel vaid Kelmė II tuulepark Leedus. Seetõttu keskendume nüüd vanemate ja uute varade kvaliteetsele ning kasumlikule käitamisele. Samuti panustame digitaliseerimisse, et pakkuda suurema hulga varadega süsteemiteenuseid.
Kasumlikkuse teemal jätkates - meie koduturgudel jaanuaris elektrihinnad pigem tõusid ja heade toodangute valguses on see meile kasulik. Tuuleenergia allahindlus Eestis oli umbes 13%, jäädes mulluse esimese kvartali tasemele, Leedus aga 18%, mis on vaid veidi kõrgem kui mullu. Soomes püsib tuuleenergia allahindlus endiselt kõrgel, 45–50% vahemikus.,“ kommenteeris Enefit Greeni juhatuse liige ja tootmisvaldkonna juht Innar Kaasik.
| Jaanuar 2025 | Jaanuar 2024 | Muutus, % | |
| Elektrienergia toodang riikide kaupa, GWh | |||
| Eesti | 144,0 | 86,9 | 65,7% |
| Leedu | 90,0 | 90,8 | -0,9% |
| Läti | 0,0 | 1,1 | -100,0% |
| Poola | 0,7 | 0,7 | 2,3% |
| Soome | 12,3 | 10,1 | 22,2% |
| Kokku | 247,0 | 189,5 | 30,3% |
| Elektrienergia toodang segmentide kaupa, GWh | |||
| Tuul | 235,1 | 177,5 | 32,5% |
| sh. uued tuulepargid | 128,2 | 57,9 | 121,5% |
| Koostootmine (Iru) | 10,4 | 11,0 | -5,7% |
| sh. müüdud varad | 0,0 | 2,3 | -100,0% |
| Päike | 1,2 | 0,9 | 29,5% |
| sh. uued päikesepargid | 0,8 | 0,6 | 34,4% |
| Muud | 0,2 | 0,1 | 143,2% |
| Kokku | 247,0 | 189,5 | 30,3% |
| Soojusenergia, GWh | 36,2 | 49,7 | -27,3% |
| sh. müüdud varad | 0,0 | 12,2 | -100,0% |
Lisainfo:
Sven Kunsing
Finantssuhtluse juht
