Enefit Greeni tootmisandmed – veebruar 2025
Enefit Green tootis veebruaris 136,3 GWh elektrit, mida on 14% võrra vähem kui aasta tagasi. Eesti ja Leedu tuuleparkides mõõdetud tuulekiirused olid veebruaris oluliselt madalamad mullustest, mis oli peamiseks toodangu vähenemise põhjuseks.
Tuuleenergia toodangu maht oli veebruaris 121,4 GWh ehk 16% võrra madalam kui mullu.
Veebruari keskmine tuulekiirus oli Eesti ja Leedu madalate tuulekiiruste tõttu portfelliüleselt 5,4 m/s (mullu 7,1 m/s), mis mõjutas tuuleparkide toodangut umbes -82,1 GWh võrra võrreldes ootustega. Tolpanvaara tuulepargis (Soome) mõõdeti keskmiseks tuulekiiruseks 7,9 m/s, kuid ka see jäi pisut alla mullusele (8,1 m/s). Kuna eelmisel aastal lisandus tootmisportfelli olulisel hulgal uusi varasemast märksa võimsamaid tuulikuid, siis avaldame 2025. aasta algusest alates tuulikute võimsusega kaalutud keskmisi tuulekiiruseid.
Tootmise allakoormamine liigmadalate elektrihindade tõttu Soome turul avaldas mõju toodangu mahule, mille tulemusel jäi tootmata 10 GWh. 4,9 GWh ulatuses pakuti Leedu ja Eesti põhivõrguettevõtetele süsteemiteenuseid, mida võimaldab varade kõrge digitaliseeritus ning mis toob ettevõttele täiendavat tulu lisaks elektrimüügile. Tuuleparkide töökindluse mõju toodangule oli veebruaris ca -1,9 GWh, mida põhjustasid peamiselt uute parkide ehituse lõppfaasi hooldustegevused ja võrgukatsed. Opereerivate parkide töökindlus oli ootuspärasel tasemel.
Kuni veebruari lõpuni mõjutas koostootmise segmendi energiatoodangu aastast võrdlust biomassipõhiste koostootmisvarade müük, mis lõplikult realiseerus 2024. aasta esimeses kvartalis. Segmendi ainsaks tootmisüksuseks jäänud Iru koostootmisjaama elektritoodang oli veebruaris 10,0 GWh (-5,4%) ja soojusenergia toodang 32,6 GWh (-11,8%). Iru töökindlus oli veebruaris 100,0% ning ühtki jaama seisakut ei esinenud.
Päikeseenergia toodangu maht oli veebruaris 4,8 GWh ehk peamiselt uue Sopi päikesepargi (veebruari toodang 1,8 GWh) toodangu toel ligi 2,3 korda suurem kui mullu. Veebruaris alustasid tootmist ka kaks seni ehituses olnud päikeseparki Lätis.
„Veebruari tootmistulemus oli jäi erakordselt tuulevaiksete ilmade tõttu tugevalt alla ootuspärase. Kui tavaliselt on veebruar olnud tuuline kuu, viimase viie aasta keskmine tuulekiirus on Eesti parkides olnud 7,2 m/s ja Leedus 7,6 m/s, siis möödunud veebruari tuulekiirus on Eestis olnud üle 30% ning Leedus üle 25% madalam varasemate aastate keskmisest. Pikaajalistel andmetel põhineva mudelprognoosi järgi oli nii madala tuulekiiruse realiseerumise tõenäosus hinnanguliselt vaid 7%. Eesti Keskkonnaagentuuri andmetel oli tegemist viimase kümne aasta kõige tuulevaiksema veebruariga, mõnes Eesti mõõtejaamas isegi viimase 35 aasta madalaima tuulekiirusega.
Kui tuuleolude vastu ei saa omalt poolt midagi ette võtta, oli veebruaris ka meilepositiivseid arenguid – näiteks Kelme I tuulepargi ning Läti päikeseparkide pea täiemahulise toodangu algus.
Positiivsema poole pealt võib mainida veel tuuleenergia allahindluseid Eesti (-14%) ja Leedu (-16%) turul, mis püsisid mullu esimese kvartaliga võrreldaval tasemel. Soomes on tuuleenergia allahindlus paraku jätkuvalt väga kõrgel -45% tasemel. Nullilähedaste elektrihindadega jääb meil sealsel turul võrdlemisi palju elektrit tootmata,“ kommenteeris Enefit Greeni juhatuse liige ja tootmisvaldkonna juht Innar Kaasik.
| Veebruar 2025 | Veebruar 2024 | Muutus, % | |
| Elektrienergia toodang riikide kaupa, GWh | |||
| Eesti | 69,1 | 69,0 | 0,2% |
| Leedu | 51,4 | 72,4 | -29,0% |
| Läti | 0,4 | 0,8 | -57,9% |
| Poola | 1,7 | 1,1 | 57,7% |
| Soome | 13,7 | 15,8 | -13,3% |
| Kokku | 136,3 | 159,1 | -14,4% |
| Elektrienergia toodang segmentide kaupa, GWh | |||
| Tuul | 121,4 | 144,6 | -16,1% |
| sh. uued tuulepargid | 73,0 | 52,9 | 37,8% |
| Koostootmine (Iru) | 10,0 | 12,3 | -19,1% |
| sh. müüdud varad | - | 1,8 | -100,0% |
| Päike | 4,8 | 2,1 | 128,4% |
| sh. uued päikesepargid | 3,6 | 1,2 | 205,7% |
| Muud | 0,2 | 0,1 | 80,7% |
| Kokku | 136,3 | 159,1 | -14,4% |
| Soojusenergia, GWh | 32,6 | 45,5 | -28,4% |
| sh. müüdud varad | - | 8,5 | -100,0% |
Lisainfo:
Sven Kunsing
Finantssuhtluse juht
