Harju Elekter kontserni majandustulemused, 1-12/2022

Harju Elektri neljandat kvartalit ja aastat ilmestab rekordiline müügitulu, mis kasvas eelnevate perioodide võrdluses ligi 15%. Aastane müügitulu 175,3 (2021: 152,8) miljonit eurot ületab eelmisel aastal saavutatud kontserni käiberekordi. Müügimahtude kasvu on toetanud püsivad kliendisuhted, mis põhinevad pikaajalisel usaldusväärsel koostööl. Keerulise kriisiaasta lõpuks tuli siiski vastu võtta aasta lõikes ajaloo esimene kahjum. Majandustulemusi õnnestus teisel poolaastal parandada, kuid hoolimata pingutustest tuli teha ühekordseid märkimisväärseid reserve ja mahakandmisi, mis ei võimaldanud kasumit saavutada. Ühekordsete kuludeta oleks viimase kvartali ärikasum olnud 0,4 (2021 IV kv: 0,9) ja teise poolaasta ärikasum 2,5 (2021 II poolaasta: 2,0) miljonit eurot.

2023. aastaks oleme ladunud tugeva vundamendi ning jätkame ühtsena toimiva Harju Elekter kontserni loomist. Meil on kaasaegsed tehased ning nende sisseseade Eestis, Soomes, Leedus ja Rootsis. Västeråsis valmis aasta lõpus uus 6300 m² suurune tootmishoone, mis on värskeimaks täienduseks meie tööstuskinnisvara portfellis. Kaasaegse tehase valmimisega otsustasime Rootsi tütarettevõtte erinevad üksused koondada Västeråsi, et tagada kokkuhoid ning ühtsem ja tugevam kohalik üksus.

Kontsernil on hea likviidsus ja kapitaliseeritus ning tugev juhtimisstruktuur. Aasta viimases kvartalis saime paika ekspertidest koosneva kontserni juhtkonna ning alustasime ettevõtete tsentraalsemat juhtimist eelkõige finantsjuhtimises-kontrollis, tootmises-tarneahelas ja müügis-turunduses. Harju Elektri strateegia, mis on integreeritud jätkusuutlikkuse eesmärkidega, keskendub järgnevatel aastatel tööstustoodangu ja projektide müügimahtude ja kasumlikkuse kasvule.

Müügitulu ja finantstulemused

Harju Elekter teenis aruandekvartalis müügitulu 50,0 (2021 IV kv: 43,6) ning aruandeaastas 175,3 (2021: 152,8) miljonit eurot. Võrreldavate perioodide suhtes oli kvartali ja aasta müügitulu kasv 14,7% ja 14,8%. Valdava osa aruandekvartali konsolideeritud müügitulu kasvust andis madalpingeseadmete, alajaamade ja elektriautolaadijate müügi suurenemine.

Kontserni äritegevuse kulud olid aruandekvartalis kokku 51,9 (2021 IV kv: 42,8) ning aruandeaastal 179,8 (2021: 149,8) miljonit eurot. Valdava osa äritegevuskulude tõusust andis müüdud toodete ja teenuste kulude kasv kvartalis 22,1% ja aastaga 20,9%. Müüdud toodete ja teenuste kulude kasv ületas neljandate kvartalite ja aastate võrdluses müügitulu kasvutempot 7,4 ja 6,1 protsendipunkti võrra.

Turustuskulud kasvasid kvartalite võrdluses 0,2 miljoni võrra 1,4 miljoni euroni, moodustades kontserni äritegevuse kuludest 2,8% ja müügitulust 2,9%. Üldhalduskulud kasvasid kvartalite võrdluses 0,4 miljoni euro võrra 3,0 miljoni euroni, moodustades kontserni aruandekvartali äritegevuse kuludest 5,8% ja müügitulust 6,1%. 2022. aasta turustuskulud kokku olid 5,6 (2021: 5,3) ning üldhalduskulud 11,1 (2021: 9,7) miljonit eurot. Aruandeaasta üldhalduskuludesse arvestati Energo Veritas OÜ firmaväärtuse allahindlus 0,4 miljoni euro väärtuses, mis mõjutas ka aastast põhivarade kulumit.

Kvartalite võrdluses kasvasid tööjõukulud 8,7%, ulatudes 9,1 miljoni euroni. Aastate võrdluses kasvasid tööjõukulud 3,8 miljoni võrra, olles 34,4 miljonit eurot. Valdava osa tööjõukulude ja keskmise töötasu kasvust andis personali juurdekasv ning kõikidel turgudel tööjõupuudusest tingitud palgasurve.

Neljanda kvartali brutokasum oli 2517 (2021 IV kv: 4703) tuhat eurot ja brutokasumi marginaaliks kujunes 5,0% (2021 IV kv: 10,8%). Ärikahjum (EBIT) oli -2063 (2021 IV kv: ärikasum 853) tuhat eurot. Neljanda kvartali ärirentaabluseks kujunes -4,1% (2021 IV kv: 2,0%). Aruandekvartali puhaskahjum oli -2482 (2021 IV kv: puhaskasum 894) tuhat eurot, millest emaettevõtte omanike osa moodustas -2520 (2021 IV kv: 888) tuhat eurot. Puhaskahjum aktsia kohta oli viimases kvartalis -0,14 (2021 IV kv: puhaskasum aktsia kohta 0,05) eurot. Neljanda kvartali tulemust mõjutas enim ühekordse kuluna varude allahindlus 1,0 miljon eurot ning eraldise suurendamine kahjumlike lepingute katteks 1,5 miljoni euro võrra. 2022. aasta brutokasum oli 12 269 (2021: 17 880) tuhat eurot ja brutokasumi marginaal 7,0% (2021: 11,7%). Keeruline aasta tõi Harju Elektrile esmakordse ärikahjumi (EBIT) -4546 (2021: ärikasum 3202) tuhat eurot ning puhaskahjumi -5567 (2021: puhaskasum 2610) tuhat eurot. Puhaskahjum aktsia kohta oli -0,31 (2021: puhaskasum aktsia kohta 0,15) eurot.

Põhitegevusala ja turud

Kontserni põhitegevusala, tootmine, moodustas kontserni aruandekvartali müügitulust 92,5% ja 2022. aasta müügitulust 89,9%. Tootmissegmendi müügitulu kasvas aruandekvartalis 22,7% ja aastaga 18,0%, olles vastavalt 46,2 ja 157,6 miljonit eurot.

Müük Eesti turule oli neljandas kvartalis 7,6 (2021 IV kv: 6,5) ja aruandeaastas 30,3 (2021: 26,0) miljonit eurot, moodustades konsolideeritud müügitulust vastavalt 15,2% ja 17,3% (2021 IV kv ja 12k: 15,0% ja 17,0%). Kasv tuli peamiselt alajaamade ning kaablijaotuskappide müügimahu suurenemisest.

Aruandekvartalis teeniti müügitulu Soome turult 18,7% enam kui aasta varem, kokku 21,3 miljonit eurot. 2022. aastal teeniti 81,8 (2021: 70,9) miljonit eurot, kasvades põhiturgude võrdluses rahalises väärtuses enim. Kontserni suurimale turule müüdi aruandekvartalis 42,5% (2021 IV kv: 41,1%) ja aruandeaasta jooksul 46,7% (2021: 46,4%) Harju Elektri toodetest ja teenustest.

Müük Rootsi turule langes neljandate kvartalite võrdluses 31,8% ning aastate võrdluses 17,3%, olles vastavalt 7,0 ja 22,8 miljonit eurot. Rootsi turu võrdlusbaas oli kõrge, kuna aasta varem oli Rootsi tütarettevõttel tavapärasest rohkem pooleliolevaid projekte kohalikul turul. Rootsi moodustas aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 14,2% (2021 IV kv: 23,8%) ja 2022. aasta müügitulust 13,0% (2021: 18,1%).

Neljanda kvartali müügitulu Norra turule kahekordistus võrreldes aasta varasema tulemusega, olles 8,9 (2021 IV kv: 4,2) miljoni eurot. 2022. aastal teenitud müügitulu Norra turult oli 21,8 miljonit eurot, mis on 65,4% enam kui eelneval aastal. Müügitulu kasv mõlemas perioodis on tingitud madalast laevandussektori tellimusmahust võrdlusperioodil. Norra turg moodustas aruandekvartali konsolideeritud müügitulust 17,8% (2021 IV kv: 9,7%) ja aasta müügitulust 12,4% (2021: 8,6%).

Investeeringud

Harju Elekter investeeris aruandeperioodil põhivarasse kokku 15,2 (2021: 7,7) miljonit eurot, sealhulgas kinnisvarainvesteeringutesse 1,8 (2021: 1,3) miljonit eurot, materiaalsesse põhivarasse 12,9 (2021: 5,7) miljonit eurot ja immateriaalsesse põhivarasse 0,5 (2021: 0,7) miljonit eurot. Kontserni Rootsi tütarettevõte soetas viimases kvartalis kinnisvaraettevõtte, LC Development Fastigheter 17 AB, mis loodi spetsiaalselt Västeråsi tehase ehituseks. Ostetava maa ja hoone hinnaks kujunes kokku 10,5 miljonit eurot. Eelnevatel kvartalitel suunati valdav osa aruandeperioodi investeeringutest Allika Tööstuspargi tootmis- ja laoruumide kompleksi Laohotell III ehituse lõpetamisse, mis tänaseks on rentnikega täidetud. Lisaks investeeriti tootmistehnoloogilisse põhivarasse, tootmis- ja protsessijuhtimissüsteemidesse, hoonete renoveerimisse ning Soomes kinnistu soetamisse.

Kontserni pikaajaliste finantsinvesteeringute väärtus oli aruandekuupäeva seisuga kokku 23,7 (31.12.21: 25,2) miljonit eurot. Harju Elekter suurendas aruandeperioodil 0,2 miljoni euro võrra osalust tehnoloogiaettevõttes IGL-Technologies Oy 5,5%-lt 10%-ni ja võõrandas 14%-lise SIA Energokomplekss osaluse, et keskenduda oma põhitegevusalale.

Aktsia

Ettevõtte aktsia sulgus aruandekvartali viimasel kauplemispäeval Nasdaq Tallinna börsil 5,01 euro tasemel. AS-il Harju Elekter oli 31.12.2022 seisuga 10 584 aktsionäri. Aruandekvartali jooksul suurenes aktsionäride arv 417 võrra.

Tiit Atso

Juhatuse esimees

Tel 674 7400

Manus