AS-i Tallink Grupp auditeeritud 2020 majandusaasta aruanne
Kiri aktsionäridele
Lugupeetud aktsionärid
Möödunud aasta on kahtlemata olnud keeruline – mitte üksnes Tallink Grupile ning üleilmsele turismi- ja transporditööstusele, vaid tervele maailmale. 2020. aasta märtsis ootamatu šokina vallandunud COVID-19 pandeemia ning sellele järgnenud riikide lukkupanekud, piirangud ja üleilmne tervishoiu- ja majanduskriis on nii meie kui ka paljude teiste ettevõtete äritegevusele jätnud selge ja suure jälje. Vaatamata meie endi aasta jooksul tehtud tohututele pingutustele, et suudaksime nina vee peal hoida, ning riikidelt ja partneritelt saadud abile, mille eest me oleme südamest tänulikud, läheb 2020 ajalukku kui aasta, mis tõi igal rindel enneolematuid kärpeid, langusi ja kahjumeid.
Ehkki selles olukorras sõltus meist endist võrdlemisi vähe, keskendusime sellele, mida saime mõjutada ja mille muutmine oli meie võimuses. Me ei jätnud kasutamata ühtegi võimalust, et vähendada üleilmse kriisi mõju Tallink Grupile ning kindlustada ettevõtte likviidsus ja pikaajaline jätkusuutlikkus. Kriisi algusest peale oli meie jaoks loomulikuks prioriteediks kõigi meie inimeste – töötajate, reisijate ja partnerite tervis, turvalisus ja heaolu. Kehtestasime kogu kontsernis juba veebruaris, isegi enne üleilmse kriisi puhkemist, äärmiselt ranged hügieeni-, desinfitseerimis- ja viiruskontrollinõuded. Tõenäoliselt tänu sellele oleme suutnud oma laevadel, hotellides ja büroodes viirusepuhanguteta tööd jätkata ning peame selle eest tunnustama kõiki oma meeskonnaliikmeid, kes on teinud selle nimel suuri pingutusi.
Ohutuse tagamise kõrval keskendusime kohe ka kontrolli tugevdamisele kõigi kulude üle. Aasta jooksul analüüsisime paljusid kuluartikleid ja pidasime nende üle partneritega läbirääkimisi –enamasti edukalt ja mõnel juhul osaliselt edukalt – ning lükkasime edasi kõik investeeringud, mida vähegi andis edasi lükata.
Pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks pidasime kulude vähendamiseks mõistlikuks peatada osa oma tavapärasest tegevusest perioodidel, mil nõudlus turul oli väga piiratud, pakkudes samal ajal klientidele 2020. aasta suvel, kui piiranguid mõneks ajaks lõdvendati ja piirkonna reisijad janunesid vahelduse järele, et mõtteid kriisist eemale viia, mitut loomingulist alternatiivset reisivõimalust. Kui sellest kriisist midagi head otsida, siis kindlasti on see meile näidanud, et oleme palju kiiremad, paindlikumad ja nutikamad, kui oleksime suurettevõttena osanud arvata.
Kõige raskem osa aastast aga tuli alles pärast suve. Kohe, kui ilmnes, et viirus tuleb tagasi, sai selgeks ka see, et vaja on veelgi pikemaajalist ja järsemat kulude kärpimist. See oli asi, mida olime lootnud vältida. Alates septembrist kehtestatud uued piirangud ja pandeemia teine laine tähendasid, et meil polnud muud võimalust, kui öelda hüvasti paljudele oma professionaalsetele ja pühendunud töötajatele. Aasta lõpuks oli meie töötajate arv vähenenud 42% ehk üle 3 000 inimese, ning palgalehel olevate töötajate arv oli 3 800 ringis. Selles kriisis olime tunnistajaks ka sellele, kuidas tööõiguse paindlikkus või jäikus mõjutas otseselt koondamisvajadust: suurem osa koondamisi toimus Eestis ja Lätis, kuna Soome ja Rootsi paindlikum palgata puhkuste süsteem võimaldas töötajaid alles hoida. Üks väike hea uudis seoses personaliga oli 2020. aastal see, et Eesti valitsus kiitis heaks laevapere liikmete tööjõumaksusoodustused, mis kõigil meie muudel koduturgudel on juba aastaid kehtinud.
Oleme väga tänulikud kõigile oma koduriikide valitsustele ja ametiasutustele meile antud abi eest. Koos finantsasutustelt saadud toetusega saatis meie likviidsuse juhtimise pingutusi edu ning aasta lõpuks oli likviidsuspuhver tervikuna aasta algusega võrreldes paranenud. Peale selle toetas meie likviidsust sel aastal märkimisväärselt meie heade aktsionäride otsus jätta 2020. aastal dividendid jaotamata.
Rasketel aegadel tuleb pöörata pilk tulevikku. Seda tegime ka meie ja see aitas meil säilitada motivatsiooni ja keskendumisvõimet. Peamine projekt, millega me 2020. aastal edasi liikusime, oli meie uue LNG kütusel töötava ro-pax kiirlaeva MyStar ehitus. Uus laev hakkab Tallinna-Helsingi liinil sõitma aasta pärast ning loob koos oma sõsarlaeva, samuti LNG kütust kasutava Megastariga Eesti ja Soome pealinnade vahele „rohelise silla“.
Kriis tõstis teravalt esile ka vajaduse tegevust mitmekesistada ning investeerida teatavate valdkondade kiiresse arendamisse. Ilmselt ei ole üllatav, et valdkonnad, mille arendamise me ilma pikemata sihikule võtsime, olid meie e-pood, mis andis meie klientidele, kes kodust välja ei pääsenud, suurepärase kontaktivaba võimaluse endiselt osta oma meelisreisitooteid ja leida uusi lemmikuid, ning meie koduriikide vahelise kaubaveo võimekuse suurendamine ro-pax-tüüpi parvlaeva Sailor omandamise abil, kuna kulutõhus kaubavedu oli kriisi ajal endiselt väga tähtis.
Aasta suurimaks arendusalaseks väljakutseks osutus Burger Kingi frantsiisi käivitamine Balti riikides ajal, mil nii toitlustusvaldkonda kui ka reisimist kammitsesid endiselt piirangud. See, et suutsime kõigile raskustele ja komistuskividele vaatamata aasta lõpuks kolmes Balti riigis avada frantsiisilepingus kokku lepitud kaheksa restorani, räägib Tallink Grupi meeskonna tohutust pühendumusest, tarmukusest ja võimekusest. Möödunud aasta oli Burger Kingi frantsiisi käivitusetapi algus ning selle suuremat panust meie kasvu ja majandustulemustesse peaksime nägema järgmistel aastatel.
Kuna reisipiirangud on jätkunud ka 2021. aasta alguses, seisab peaaegu pool meie laevastikust endiselt meie koduturgude sadamates, kuid loodame, et 2021. aasta suvel, niipea, kui piiranguid leevendatakse, naasevad need taas merele. Seni otsime alternatiivseid võimalusi nende kasutamiseks, keskendudes peamiselt prahtimisele.
Head aktsionärid
Torm ei ole veel vaibunud. Ka aasta 2021 toob kahtlemata palju katsumusi nii meile kui ka tervele maailmale. Ent usume, et tänu meie 2020. aastal astutud sammudele on meie ettevõte täna tunduvalt tõhusam, kulusäästlikum, kiirem ja paindlikum ning tugeval positsioonil selleks, et 2021. aastal ja järgnevatel perioodidel julgelt edasi liikuda. Pandeemia on andnud meile ootamatu võimaluse järele mõelda, kus me täna oleme ja kuhu soovime ettevõttena jõuda ning võimaldanud meil ennast ümber kujundada viisil, mis annab meile soodsa lähtepunkti pandeemiajärgseks turu taastumiseks.
Keegi ei tea veel täpselt, mis 2021. aastal juhtuma hakkab, kuid oleme optimistlikud ja loodame, et vaktsiinide levik, digitaalsed reisipassid ja paljud muud meetmed, mida maailmas praegu kasutusele võetakse või ette valmistatakse, aitavad meid peagi kõige hullematest karidest üle ja algab taastumine. Jälgime olukorda tähelepanelikult, valmistudes nii positiivseteks kui ka negatiivseteks stsenaariumideks ning hinnates, mil viisil on kõige parem taas alustada oma tavapäraste teenuste pakkumist, kui olukord normaliseerub. Ent ühes pole kahtlust ja meie kliendid kinnitavad meile seda iga päev: kui viirus taandub, tahavad inimesed KINDLASTI jälle reisida.
Kõike eespool öeldut arvesse võttes ei tule teist kellelegi tõenäoliselt üllatusena, et juhatus on teinud ettepaneku jätta 2021. aastal dividendid maksmata ning nii jääb see seniks, kuni meie äritegevuse rahavood on püsivamalt taastunud. Meie omalt poolt teeme endiselt kõik võimaliku kulude kontrolli all hoidmiseks ning oleme kindlad, et suudame konstruktiivses koostöös finantsasutustega ja meile laenu andnud pankadega hoida jätkusuutlikuks pikaajaliseks tegevuseks vajalikku likviidsust.
Aasta 2020 sundis meid muutuma säästlikumaks, tõhusamaks, dünaamilisemaks ja paindlikumaks – organisatsiooniks, kes on valmistunud kõigiks raskusteks, mis võivad ees oodata, ja valmis neile vastu astuma. Oleme tänulikud kõigile oma töötajatele, klientidele, partneritele ja aktsionäridele selle eest, et te meid jätkuvalt usaldate ning usute meisse ja meie tulevikku. Praegu pingutab kogu Tallink Grupi meeskond tekil, hoiab pilku silmapiiril ja annab endast parima, et tõestada, et meie laevad seilavad kindlalt edasi ka pärast selle tormi vaibumist.
Heade soovidega
Paavo Nõgene
Juhatuse esimees
AS-i Tallink Grupp auditeeritud 2020 majandusaasta aruanne
Kontsern vedas 2020. aastal kokku 3 732 102 reisijat ehk 62% vähem kui 2019. aastal. Veetud kaubaveoühikute arv vähenes 2019. aastaga võrreldes 5,2%. Kontserni müügitulu oli 442,9 miljonit eurot (2019: 949,1 miljonit eurot). EBITDA oli 8,0 miljonit eurot (2019: 171,1 miljonit eurot) ja puhaskahjum 108,3 miljonit eurot ehk 0,16 eurot aktsia kohta (2019: puhaskasum 49,7 miljonit eurot ehk 0,07 eurot aktsia kohta).
2020. aastal vähenes kontserni kogu müügitulu 506,2 miljoni euro võrra 442,9 miljoni euroni. 2019. aastal oli kogu müügitulu 949,1 miljonit eurot ja 2018. aastal 949,7 miljonit eurot. Laevaliinide opereerimise müügitulu (põhitegevus) vähenes 483,0 miljoni euro võrra 400,2 miljoni euroni.
2020. aastal mõjutasid kontserni müügitulu ja tegevustulemusi märkimisväärselt COVID-19 pandeemiast tingitud olukord ja reisipiirangud. Aasta olulisemad sündmused olid järgmised:
- laevade ja hotellide tegevuse ajutine peatamine koroonapandeemia ja piirangute tõttu
- laevade ümbersuunamine uutele liinidele
- ulatuslikud ümberkorraldused ja töötajate arvu vähendamine 3 040 võrra
- uute arvelduskrediidi ja käibekapitalilaenu lepingute sõlmimine 260 miljoni euro väärtuses
- kõikidelt koduturgudelt riigiabi meetmete kaudu kokku 36,6 miljoni euro ulatuses otsese rahalise toetuse saamine
- Uue kiirlaeva MyStar eest viimaste ettemaksete tegemine ja laeva ehitamise algus
- ro-pax-tüüpi laeva Sailor ost
- Tallink City hotelli renoveerimine
- esimeste Burger Kingi restoranide avamine Eestis, Lätis ja Leedus
COVID-19 ja reisipiirangute mõju
2020. aastal mõjutasid kontserni tegevust ja majandustulemusi tugevasti koroonapandeemiast tingitud olukord, rahvusvahelisele reisimisele kehtestatud piirangud ning riigiasutuste soovitused reisimisest hoiduda. Sõidugraafikute muudatuste tagajärjel vähenes sõitude arv eelmise aastaga võrreldes 20%. Lisaks kehtestati laevadele täituvuspiirangud.
Kõigil liinidel kehtisid reisipiirangud märtsist juunini ja seejärel uuesti alates septembrist. Ehkki enamikul turgudel oli suvekuudel piiranguid vähe, on Rootsi suunduva ja sealt lähtuva rahvusvahelise reisijateveo piirangud kehtinud pidevalt alates 2020. aasta märtsist.
Suvekuudel suunas kontsern laevad paindlikult ümber muudele liinidele ning toimus mitu erikruiisi.
Alates detsembri keskpaigast on kontsern osutanud kiirlaevade ja kaubaveoteenuseid Eesti-Soome liinil, Turu-Stockholmi liinil ja Paldiski-Kapellskäri kaubaveoliinil, muude liinide opereerimine ja laevade tegevus on peatatud.
2020. aastal tehti äritegevuses mitu muudatust:
- alates 2020. aasta märtsi keskpaigast peatati igapäevased reisid Tallinna-Stockholmi, Riia-Stockholmi ja Helsingi-Stockholmi liinil;
- Tallink City hotell Tallinnas suleti alates 2020. aasta märtsist ja Tallinki hotell Riias alates 2020. aasta oktoobrist.
Kogu aasta vältel suunati laevu paindlikult teistele liinidele:
- Kruiisilaev Victoria I suunati juunist detsembri lõpuni ajutiselt Tallinna-Helsingi liinile. Peale selle tegi laev mõned erikruiisid erinevatesse sihtkohtadesse. Samuti tegi kruiisilaev sügisel iganädalasi edasi-tagasi reise Tallinna-Stockholmi-Riia liinil.
- Suvehooajal ning kuni septembri lõpuni tegi kruiisilaev Baltic Queen erikruiise Tallinnast Mariehamni ja Tallinnast Turusse. Lisaks tegi kruiisilaev ka edasi-tagasi erireise Tallinna-Stockholmi ja erikruiise Helsingi-Riia liinil.
- Alates märtsi keskpaigast kuni aprilli keskpaigani oli kiirlaev Star ajutiselt suunatud Paldiski-Sassnitzi liinile.
- Kevadel tegi kruiisilaev Romantika edasi-tagasi erireise Riia-Stockholmi liinil kaubavedude jätkumise tagamiseks. Suvehooajal kuni septembri lõpuni tegi Romantika ka erikruiise Riiast Mariehamni ja Riiast Helsingisse.
- Kruiisilaev Isabelle sõitis juunist oktoobrini ajutiselt Paldiski-Kapellskäri liinil.
- Kruiisilaev Silja Serenade sõitis suvehooajal Helsingi-Riia liinil.
- Kruiisilaev Silja Symphony tegi juulist kuni oktoobri lõpuni erikruiise Stockholmist Visbysse ja Stockholmist Härnösandi.
Eesti-Soome liinide kiirlaev Megastar, kaubalaev Seawind, Paldiski-Kapellskäri liini kaubalaev Regal Star ja Turu-Stockholmi liini kruiisilaevad Baltic Princess ja Galaxy sõitsid oma tavapärastel liinidel. Kiirlaev Star pöördus mai keskpaigas tagasi Tallinna-Helsingi liinile. 2020. aasta juulist alates teenindab Paldiski-Kapellskäri liini lisaks kaubalaevale Regal Star ka kaubalaev Sailor.
Personali puudutavad muudatused
COVID-19 põhjustatud olukorra tõttu tehti 2020. aastal järgmised personali puudutavad muudatused.
- Kevadel oli kogu Läti ja Eesti personali töökoormus ja töötasu vähendatud 70%-le vastavalt kaheks ja kolmeks kuuks.
- Sügisel vähendati osa Eesti personali töökoormust ja töötasu 70%-le kuni 2021. aasta kevadeni.
- Enamik Soome personali oli ajutiselt palgata puhkusel, v.a valvetöötajad.
- Rootsi personali töökoormust vähendati erinevas ulatuses.
- Kõigil turgudel tehti ümberkorraldusi ja kollektiivseid koondamisi, mis puudutasid nii maismaal kui ka laevadel töötavat personali.
Tulenevalt erinevustest kontserni koduturgude tööõiguses sai ärikeskkonna muutustele kõige efektiivsemalt ja kiiremini reageerida Soome lipu all opereerivatel laevadel. Kõige keerulisem oli olukord Eestis ja Lätis, kus jäik tööõigus ei näe ette palgata puhkusele saatmise võimalust selliselt, et töötajale rakenduksid ka teised palgatoetusmeetmed. Seetõttu algatati aeganõudev koondamisprotsess esmalt Eestis ja Lätis, kuid viidi aasta lõpu poole läbi ka Soomes ja Rootsis. Nende protsesside tulemusena toodi osa tugifunktsioone üle Eestisse.
Äritegevust ja personali puudutavate muudatuste ja protsesside, sealhulgas kollektiivsete koondamiste tagajärjel vähenes aasta lõpuks töötajate arv võrreldes aasta algusega 3 040 võrra. Võrreldes 2019. aastaga vähenes töötajate keskmine arv aasta jooksul 16,0% ning töötajate arv aasta lõpu seisuga 42,0%.
Toetusmeetmed
2020. aasta teises kvartalis kasutas kontsern riikide pakutud ajutisi töötasu hüvitamise meetmeid.
2020. aasta teises kvartalis kiitis Eesti Riigikogu heaks seadusemuudatuse, millega vabastati laevad alates 2020. aasta aprillist kaheteistkümneks kuuks veeteetasu maksmise kohustusest. Veeteetasu maksmise kohustusest vabastamise mõju 2020. aastal oli kokku 3,4 miljonit eurot.
Kontsern sai aasta jooksul kõigi koduturgude valitsustelt riigiabi meetmete kaudu otseseid rahalisi toetusi netosummas 36,6 miljonit eurot.
Põhinäitajad
| 31. detsembril lõppenud aasta kohta | 2020 | 2019 | 2018 |
| Müügitulu (miljonites eurodes) | 442.9 | 949.1 | 949.7 |
| Brutokahjum/-kasum (miljonites eurodes) | -43.5 | 196.9 | 183.8 |
| EBITDA¹ ² (miljonites eurodes) | 8.0 | 171.1 | 142.8 |
| EBIT¹ (miljonites eurodes) | -92.6 | 74.9 | 63.5 |
| Aruandeperioodi puhaskahjum/-kasum (miljonites eurodes) | -108.3 | 49.7 | 40.0 |
| Amortisatsioon² (miljonites eurodes) | 100.7 | 96.2 | 79.3 |
| Investeeringud¹ ³ (miljonites eurodes) | 100.1 | 73.2 | 36.4 |
| Aktsiate kaalutud keskmine arv | 669,882,040 | 669,881,045 | 669,882,040 |
| Aktsiakasum¹ | -0.162 | 0.074 | 0.060 |
| Reisijate arv¹ | 3,732,102 | 9,763,210 | 9,756,611 |
| Kaubaveoühikute arv¹ | 359,811 | 379,634 | 384,958 |
| Keskmine töötajate arv¹ | 6,104 | 7,270 | 7,430 |
| Seisuga 31. detsember | 2020 | 2019 | 2018 |
| Varad kokku (miljonites eurodes) | 1,516.2 | 1,533.0 | 1,500.9 |
| Kohustused kokku (miljonites eurodes) | 801.9 | 710.1 | 644.0 |
| Intressikandvad kohustused (miljonites eurodes) | 705.1 | 577.9 | 510.1 |
| Netovõlg¹ (miljonites eurodes) | 677.3 | 539.0 | 428.0 |
| Netovõla ja EBITDA suhe¹ ² | 84.25 | 3.15 | 3.00 |
| Omakapital kokku (miljonites eurodes) | 714.3 | 822.8 | 856.9 |
| Omakapitali määr¹ (%) | 47.1% | 53.7% | 57.1% |
| Lihtaktsiate arv | 669,882,040 | 669,882,040 | 669,865,540 |
| Omakapital aktsia kohta¹ | 1.07 | 1.23 | 1.28 |
| Suhtarvud¹ | 2020 | 2019 | 2018 |
| Brutokahjumi/-kasumi marginaal (%) | -9.8% | 20.7% | 19.4% |
| EBITDA marginaal (%)² | 1.8% | 18.0% | 15.0% |
| EBIT marginaal (%) | -20.9% | 7.9% | 6.7% |
| Puhaskahjumi/-kasumi marginaal (%) | -24.5% | 5.2% | 4.2% |
| ROA (%) | -6.1% | 4.8% | 4.1% |
| ROE (%) | -14.1% | 6.0% | 5.6% |
| ROCE (%) | -7.2% | 5.7% | 5.2% |
| Lühiajalise võlgnevuse kattekordaja | 0.43 | 0.54 | 0.79 |
¹ ESMA suunistel põhinevad alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad on avalikustatud peatükis „Alternatiivsed tulemuslikkusnäitajad“.
2 2018. aasta ilma IFRS 16 rakendamise mõjuta.
3 Ei sisalda kasutusõiguse varade lisandumisi.
Müük ja segmendid
Kontserni 2020. aasta müügitulu oli 442,9 miljonit eurot (2019: 949,1 miljonit eurot). Enam kui pool müügitulust ehk 228,5 miljonit eurot (2019: 536,6 miljonit eurot) teeniti müügist laevadel ja maismaal asuvates restoranides ja kauplustes. Piletimüügitulu moodustas 95,6 miljonit eurot (2019: 240,7 miljonit eurot) ja kaubaveo müügitulu 94,0 miljonit eurot (2019: 119,1 miljonit eurot).
Geograafiliste segmentide järgi jagunes müügitulu järgmiselt: 45,3% ehk 200,4 miljonit eurot teeniti Eesti-Soome liinidelt ja 33,7% ehk 149,5 miljonit eurot Soome-Rootsi liinidelt. Eesti-Rootsi liinide müügitulu oli 34,9 miljonit eurot ehk 7,9% ja Läti-Rootsi liini müügitulu 15,4 miljonit eurot ehk 3,5%. Muude geograafiliste segmentide müügitulu osakaal tõusis 10,2%-ni ehk 45,2 miljoni euroni.
2020. aastal vedasid kontserni laevad Eesti-Soome liinidel kokku 2,4 miljonit reisijat ehk 2019. aastaga võrreldes 52,3% vähem, kuid nendel liinidel veetud kaubaveoühikute arv suurenes 1,0%. Eesti-Soome liinide müügitulu kahanes 153,5 miljoni euro võrra 200,4 miljoni euroni. Eesti-Soome liinide majandustulemused hõlmavad ka Tallinna-Turu, Tallinna-Mariehamni ja Paldiski-Sassnitzi liinide tegevust.
Soome-Rootsi liinide müügitulu vähenes 194,9 miljoni euro võrra, ulatudes 149,5 miljoni euroni. Soome-Rootsi liinide majandustulemused hõlmavad ka Helsingi-Riia liini ja erikruiise Stockholmist Visbysse ja Härnösandi.
Eesti-Rootsi liinide müügitulu kahanes eelmise majandusaastaga võrreldes 77,4 miljoni euro võrra ning ulatus 34,9 miljoni euroni. Eesti-Rootsi liinide majandustulemused hõlmavad Paldiski-Kapellskäri liini ja piiratud mahtudega tegutsenud Tallinna-Stockholmi liini.
Läti-Rootsi liini müügitulu langes eelmise aastaga võrreldes 57,1 miljonit eurot, ulatudes 15,4 miljoni euroni. Läti-Rootsi liini majandustulemused hõlmavad piiratud mahtudega tegutsenud Riia-Stockholmi liini ning erikruiise Riiast Helsingisse ja Mariehamni.
Muu segmendi müügitulu vähenes kokku 28,5 miljoni euro võrra, ulatudes 45,2 miljoni euroni. Languse taga oli peamiselt märgatavalt vähenenud majutuse müük ning väiksem müügitulu hotellides pakutavatest teenustest. Segmendi müügitulu mõjutasid positiivselt veebipoe suuremad müüginumbrid, Burger Kingi restoranide avamine ning tulu sildumisteenuse osutamisest Tallinna Vanasadamas.
Kasum
2020. aasta brutokahjum oli 43,5 miljonit eurot (2019: brutokasum 196,9 miljonit eurot) ja EBITDA oli 8,0 miljonit eurot (2019: 171,1 miljonit eurot). 2020. aasta puhaskahjum oli 108,3 miljonit eurot (2019: puhaskasum 49,7 miljonit eurot). Puhaskahjum aktsia kohta oli 0,16 eurot (2019: puhaskasum aktsia kohta 0,07 eurot).
Kontserni kasumlikkust mõjutasid peamiselt järgmised tegurid:
- tegevuskulude oluline vähendamine, sealhulgas kollektiivsete koondamiste, riiklike toetusmeetmete ja palgavähenduste tulemusena saavutatud oluline personalikulude langus;
- ühekordsete koondamiskulude negatiivne mõju summas 9,0 miljonit eurot. Koondamiste positiivne finantsmõju ilmneb eeldatavalt alates 2021. aastast;
- valitsuste mitmesuguste toetusmeetmete mõju netosummas 36,6 miljonit eurot;
- Eesti veeteetasudest vabastamise positiivne mõju summas 3,4 miljonit eurot.
Kauplustes ja restoranides müüdud kauba kulud ulatusid 116,6 miljoni euroni (2019: 221,1 miljoni euroni).
2020. aasta kütusekulud olid 56,3 miljonit eurot (2019: 89,6 miljonit eurot). Kütusekulusid mõjutasid sõidugraafikute muudatused ja peamiste tarnijatega sõlmitud kütusehinna kokkulepped, samuti madalamad maailmaturuhinnad. 2020. aasta esimeses kvartalis sõlmisime hinna fikseerimise kokkulepped, kuid aasta edenedes leppisime hiljem läbirääkimiste tulemusena kokku paindlikumates tingimustes. Seetõttu vähenesid aasta kütusekulud 37,1% võrra. Kontsern jätkab oma igapäevaste tegevuste tõhustamist ja optimeerimist ning laevade kütusekulude langetamist.
Kontserni personalikulud olid 116,8 miljonit eurot (2019: 163,1 miljonit eurot). 2020. aasta keskmine töötajate arv oli 6 104 (2019: 7 270).
Aruandeperioodi üldhalduskulud olid 48,4 miljonit eurot (2019: 56,8 miljonit eurot) ning müügi- ja turunduskulud 37,8 miljonit eurot (2019: 67,7 miljonit eurot).
Kontserni varade amortisatsioonikulu oli 100,7 miljonit eurot (2019: 96,2 miljonit eurot). Materiaalse või immateriaalse põhivara väärtuse langusest tulenevat kahjumit kontsernil ei tekkinud.
Netofinantskulud suurenesid 2019. aastaga võrreldes 0,2 miljoni euro võrra 17,8 miljoni euroni. Muutus hõlmab intressikulude vähenemist 0,3 miljoni euro võrra 2019. aastaga võrreldes ja 0,5 miljoni euro suurust netokahjumit valuutakursimuutustest.
Kontserni krediidi-, likviidsus- ja tururiske ning finantsriskide juhtimist on kirjeldatud raamatupidamise aastaaruande lisades.
Likviidsus ja rahavood
Kontserni 2020. aasta äritegevuse netorahavoog oli negatiivne summas 7,0 miljonit eurot (2019: positiivne summas 174,6 miljonit eurot).
Kontserni investeerimistegevuses kasutatud netorahavoog oli 99,9 miljonit eurot (2019: 60,7 miljonit eurot), milles kajastuvad peamiselt ettemaksed uue LNG kütusel töötava kiirlaeva MyStar eest ja ro-pax-tüüpi laeva Sailor ost.
2020. aastal maksis kontsern tagasi laene kogusummas 14,7 miljonit eurot (2019: 79,8 miljonit eurot). Intressimaksetele kulus 16,3 miljonit eurot (2019: 16,7 miljonit eurot).
Seisuga 31. detsember 2020 oli kontsernil raha ja raha ekvivalente kokku 27,8 miljonit eurot (31. detsember 2019: 38,9 miljonit eurot). Lisaks oli kontsernil kasutamata arvelduskrediiti summas 119,3 miljonit eurot (2019: 90,0 miljonit eurot). Põhjamaade Investeerimispangalt saadud 100,0 miljoni euro suurusest laenust oli seisuga 31. detsember 2020 kasutusele võetud 10,0 miljonit eurot. Juhtkonna hinnangul on kontsernil oma tegevuse jaoks piisavalt likviidseid vahendeid. Jätkusuutlikkust ja likviidsust tagavaid tegevusi on kirjeldatud täpsemalt lisas 24.
Konsolideeritud kasumi- ja muu koondkasumi aruanne
| 31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes | 2020 | 2019 |
| Müügitulu (lisa 4) | 442,934 | 949,119 |
| Müüdud kaupade ja teenuste kulud (lisa 5) | -486,388 | -752,234 |
| Brutokahjum/-kasum | -43,454 | 196,885 |
| Müügi- ja turunduskulud (lisa 5) | -37,817 | -67,727 |
| Üldhalduskulud (lisa 5) | -48,263 | -56,555 |
| Nõuete allahindlus (lisa 23) | -128 | -228 |
| Muud äritulud (lisa 24) | 37,339 | 2,599 |
| Muud ärikulud | -298 | -106 |
| Kahjum/kasum äritegevusest | -92,621 | 74,868 |
| Finantstulud (lisa 5) | 1 | 995 |
| Finantskulud (lisa 5) | -17,843 | -18,674 |
| Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum (lisa 12) | -158 | -4 |
| Kahjum/kasum enne tulumaksu | -110,621 | 57,185 |
| Tulumaks (lisa 6) | 2,313 | -7,467 |
| Puhaskahjum/-kasum | -108,308 | 49,718 |
| Emaettevõtte omanikele kuuluv puhaskahjum/-kasum | -108,308 | 49,718 |
| Muu koondkasum | ||
| Kirjed mida võidakse edaspidi ümber klassifitseerida kasumiaruandesse | ||
| Välismaiste äriüksuste ümberarvestusel tekkinud valuutakursivahed | -193 | 161 |
| Muu koondkahjum/-kasum | -193 | 161 |
| Koondkahjum/-kasum kokku | -108,501 | 49,879 |
| Emaettevõtte omanikele kuuluv koondkahjum/-kasum kokku | -108,501 | 49,879 |
| Tava- ja lahustatud aktsiakasum (eurodes aktsia kohta, lisa 7) | -0.162 | 0.074 |
Konsolideeritud finantsseisundi aruanne
| Seisuga 31. detsember, tuhandetes eurodes | 2020 | 2019 |
| VARAD | ||
| Raha ja raha ekvivalendid (lisa 8) | 27,834 | 38,877 |
| Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisa 9) | 25,463 | 37,606 |
| Ettemaksed (lisa 10) | 7,216 | 6,805 |
| Tulumaksu ettemakse | 0 | 67 |
| Varud (lisa 11) | 28,707 | 37,255 |
| Käibevara | 89,220 | 120,610 |
| Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud (lisa 12) | 245 | 403 |
| Muud finantsvarad ja ettemaksed (lisa 13) | 2,233 | 1,619 |
| Edasilükkunud tulumaksu vara (lisa 6) | 20,270 | 18,674 |
| Kinnisvarainvesteeringud | 300 | 300 |
| Materiaalne põhivara (lisa 14) | 1,363,485 | 1,347,093 |
| Immateriaalne vara (lisa 15) | 40,448 | 44,264 |
| Põhivara | 1,426,981 | 1,412,353 |
| VARAD KOKKU | 1,516,201 | 1,532,963 |
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL | ||
| Intressikandvad võlakohustused (lisad 16, 24) | 111,601 | 89,198 |
| Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 17) | 73,477 | 98,926 |
| Võlad omanikele | 6 | 6 |
| Tulumaksukohustus | 10 | 0 |
| Ettemakstud tulud (lisa 18) | 23,253 | 33,314 |
| Lühiajalised kohustused | 208,347 | 221,444 |
| Intressikandvad võlakohustused (lisad 16, 24) | 593,518 | 488,682 |
| Pikaajalised kohustused | 593,518 | 488,682 |
| Kohustused kokku | 801,865 | 710,126 |
| Aktsiakapital (lisa 19) | 314,844 | 314,844 |
| Ülekurss (lisa 19) | 663 | 663 |
| Reservid (lisa 19) | 69,854 | 69,608 |
| Jaotamata kasum | 328,975 | 437,722 |
| Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital | 714,336 | 822,837 |
| Omakapital kokku | 714,336 | 822,837 |
| KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU | 1,516,201 | 1,532,963 |
Konsolideeritud rahavoogude aruanne
| 31. detsembril lõppenud aasta kohta, tuhandetes eurodes | 2020 | 2019 |
| RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST | ||
| Aruandeperioodi puhaskahjum/-kasum | -108,308 | 49,718 |
| Korrigeerimised: | ||
| Amortisatsioon (lisad 14,15) | 100,660 | 96,249 |
| Puhaskahjum/-kasum materiaalse põhivara müügist | 110 | -80 |
| Puhas intressikulu (lisa 5) | 17,273 | 17,644 |
| Puhaskulu tuletisinstrumentidest (lisa 5) | 0 | 111 |
| Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kahjum (lisa 12) | 158 | 4 |
| Realiseerimata kasum/kahjum valuutakursi muutustest | -179 | 107 |
| Omaaktsiad | 0 | 18 |
| Tulumaks (lisa 6) | -717 | 8,207 |
| Korrigeerimised | 117,305 | 122,260 |
| Muutused: | ||
| Äritegevusega seotud nõuetes ja ettemaksetes | 10,822 | 4,740 |
| Varudes | 8,548 | -1,514 |
| Äritegevusega seotud kohustustes | -35,307 | -311 |
| Muutused varades ja kohustustes | -15,937 | 2,915 |
| Äritegevusest teenitud raha | -6,940 | 174,893 |
| Makstud tulumaks | -107 | -317 |
| RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST KOKKU | -7,047 | 174,576 |
| RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST | ||
| Materiaalse põhivara ja immateriaalse vara soetamine | -100,024 | -60,887 |
| Laekumised materiaalse põhivara müügist | 115 | 192 |
| Laekunud intressid | 1 | 1 |
| RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST KOKKU | -99,908 | -60,694 |
| RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST | ||
| Saadud laenud | 125,000 | 45,000 |
| Laenude tagasimaksed | -14,667 | -79,750 |
| Arvelduskrediidi muutus (lisa 16) | 15,736 | 0 |
| Tuletisinstrumentidega seotud maksed | 0 | -1,029 |
| Rendimaksete tasumine | -12,565 | -14,822 |
| Makstud intressid | -16,290 | -16,717 |
| Laenudega seotud tehingukulude tasumine | -1,302 | -1,431 |
| Makstud dividendid (lisa 19) | 0 | -33,443 |
| Aktsiakapitali vähendamine | 0 | -46,888 |
| Tulumaks makstud dividendidelt (lisa 19) | 0 | -8,100 |
| RAHAVOOD FINANTSEERIMISTEGEVUSEST KOKKU | 95,912 | -157,180 |
| RAHAVOOD KOKKU | -11,043 | -43,298 |
| Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses | 38,877 | 82,175 |
| Raha ja raha ekvivalentide muutus (lisa 8) | -11,043 | -43,298 |
| Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus | 27,834 | 38,877 |
Joonas Joost
Finantsdirektor
AS Tallink Grupp
Sadama 5
10111 Tallinn
E-mail
Manus
