ASi Tallinna Sadam IV kvartali ja 2023. aasta auditeerimata majandustulemused
IV kvartalis kasvasid nii korrigeeritud EBITDA kui kasum vastavalt 16% ja 75% ja müügitulu säilis eelmisele aastale lähedasel 28 miljoni euro tasemel (–0,8%). Kasumi kasvule aitasid kaasa tegevuskulude langus, jäämurdja Botnica pikem prahiperiood ning kulumi vähenemine. Kokkuhoiumeetmete tulemusel vähenesid kulud põhivara remondile (–5%), samuti vähenes töötajate arv (-4,5%), mis võimaldas personalikuludes säilitada aastataguse taseme (+0,4%). Seejuures investeerisime 10 miljonit eurot (+586%).
Tallinna Sadam teenis 2023. aastal 117 miljonit eurot müügitulu (–4%) ja 16 miljonit eurot kasumit (–38%). Korrigeeritud EBITDA oli 49 miljonit eurot (–12%) ja investeeringute maht suurenes 21 miljoni euroni (+50%).
Möödunud aasta tulemusi mõjutas enim Tallinna Sadama kaubamahtude jätkuv langus (–29%), seda nii Vene-Ukraina sõja kui ka üldise majanduslanguse tõttu. Reisijate arv kasvas 8 miljoni reisijani (13%) ja kasv oli eelkõige regulaarliinidel, samas kui kruiisilaevade külastuste arv langes (-45%), kuna piirkonna atraktiivsus on vähenenud seoses geopoliitilise riski ja ka keskkonnanõuetest tuleneva kulude kasvu tõttu. Intressimäärade tõus suurendas intressikulu vaatamata võlakoormuse vähenemisele, mistõttu puhaskasum langes rohkem kui ärikasum ja EBITDA.
Tallinna Sadama esimees Valdo Kalm nendib, et ajad on keerulised ja oleme liikunud järjest ühest kriisist teise, kuid ettevõte teenib jätkuvalt korralikku kasumit. Erinevad ärivaldkonnad tasakaalustavad üksteist muutes kontserni tervikuna vastupidavaks väliskeskkonna riskidele, mistõttu oleme jätkuvalt valmis dividende maksma ja samas investeeringutega jätkama. „Hetkel on tugev fookus kulude kokkuhoiul ja samas uute kasvuprojektide ettevalmistamisel ja käivitamisel nagu meretuuleparkide ja kinnisvaraga seotud arendused. Infrastruktuuri ettevõttena peame olema valmis investeerima majanduse langusfaasis, et olla uue tõusu ajaks valmis vajalikus mahus teenust pakkuma ja kasvama,“ ütles Kalm.
Arvestades ettevõtte jätkuvalt tugevat rahavoogu ja dividendipoliitikat, teeb juhatus ettepaneku maksta 2023. aasta eest aktsionäridele dividendi eelneva aastaga samas mahus ehk 0,073 eurot aktsia kohta.
Tallinna Sadama juhatus tutvustab kontserni finantstulemusi 28. veebruaril veebiseminaridel, sh kell 10.00 toimub veebiseminar eesti keeles () ja kell 11.00 toimub seminar inglise keeles ().
Peamised finantsnäitajad (mln EUR):
| IV kv | IV kv | +/– | 2023 | 2022 | +/– | |
| 2023 | 2022 | % | % | |||
| Müügitulu | 28,0 | 28,2 | –0,8 | 116,6 | 121,7 | –4,2 |
| Korrigeeritud EBITDA | 10,4 | 8,9 | 16,0 | 49,2 | 55,8 | –11,9 |
| Korrigeeritud EBITDA marginaal | 37,0% | 31,7% | 5,3 | 42,2% | 45,9% | –3,7 |
| Ärikasum | 4,6 | 2,6 | 76,9 | 24,6 | 30,8 | –20,0 |
| Tulumaks | 0 | –0,1 | –100,0 | –3,0 | –4,2 | –28,8 |
| Perioodi kasum | 2,9 | 1,6 | 75,0 | 15,9 | 25,6 | –37,9 |
| Investeeringud | 9,8 | 1,4 | 586,3 | 20,7 | 13,9 | 49,6 |
| 31.12.2023 | 31.12.2022 | +/– | |
| Varade maht | 606,2 | 621,2 | –2,4% |
| Intressi kandvad võlakohustused | 171,5 | 187,4 | –8,5% |
| Muud kohustused | 57,0 | 52,9 | 7,9% |
| Omakapital | 377,7 | 381,0 | –0,9% |
| Aktsiate arv | 263,0 | 263,0 | 0,0% |
Olulisemad sündmused IV kvartalis:
- Paldiski Lõunasadama meretuuleparkide kai ehituslepingu muudatus (kallinemine ja tähtaja pikendamine)
- Pakrineeme sadama LNG kai opereerimislepingu sõlmimine Eesti Varude Keskusega
- Tallinna Sadama kliendi MPG AgroProduction OÜ pankrotimenetlus ja saneerimise algatamine
- Reisiterminali A arhitektuurikonkursi võitja valimine
- Eesti-Soome rohekoridori leppe sõlmimine
- Tallinna Sadama investorpäev kruiisiterminalis
- Juhatuse esimehe lepingu pikendamine kuni 28.02.2027
- Tütarettevõtte TS Laevad juhi lepingu pikendamine kuni 04.01.2027.
Müügitulu
Müügitulu oli aasta kokkuvõttes 116,6 mln eurot, mis on 5,1 mln eurot ehk 4,2% vähem kui aasta varem. Müügitulu langus oli tingitud peamiselt laevatasude, elektrienergia müügi ja kaubatasu tulude vähenemistest, tululiikidest tõusid enim üleveoteenuste tasu (+5%), laeva prahitasu (jäämurdja Botnica; +13%,) ja reisijatasu tulud (+12%). Enim vähenes laevatasude tulu 5,8 mln eurot ehk -16%, mille põhjustasid vähenenud tankerite ja kruiisilaevade külastuste arv. Segmentide lõikes kasvas müügitulu reisiparvlaevade ja muud segmendis, mis aga ei suutnud kompenseerida langust reisi- ja kaubasadamate segmendis.
IV kvartalis langes müügitulu 0,8%. Müügitulu langus tulenes eelkõige madalamatest elektrienergia, kauba- ja laevatasude tuludest. Elektrienergia tulud (–32%) olid madalamad elektrienergia madalama hinna ja tarbimise vähenemise tõttu kaubasadamates, kaubatasu tulud (–18%) vähenesid kaubamahtude languse tõttu.
Reisisadamate segmendi aasta müügitulu langes –0,9% laevatasude, muude teenuste, kaubatasude ja elektrienergia müügi tõttu. Laevatasude languse põhjuseks oli kruiisilaevade külastuste vähenemine. Kruiisilaevade külastuste arvu langus ja Ukraina sõjapõgenikke majutanud laeva lahkumine eelmise aasta suvel vähendas muude teenuste tulusid. Kaubatasude langus oli seotud üldise majandusaktiivsuse vähenemisega. Reisijate arvu kasv tõstis reisijatasutulu. IV kvartalis kasvas reisisadamate segmendi müügitulu 0,6 mln eurot (+8%), kuna kasvasid laeva- ja reisijatasutulud.
Kaubasadamate segmendi aasta müügitulu langusest (–21%) üle poole oli seotud laevatasude vähenemisega. Vähenes kaubalaevade külastuste arv ja ka külastusi teinud laevad olid keskmiselt väiksemad. Kuigi laevakülastuste arv kokku langes, siis osadel liinidel külastuste arv kasvas, mis tähendas ka suuremaid soodustusi ja väiksemat laevatasu külastuse kohta. Vähenenud kaubamahtude tõttu vähenesid ka kaubatasu tulud. Kaubatasu tulu langes vähem kui kaubamahud, kuna vähenemine toimus eelkõige madalama tasumääraga kaupade arvelt ning kasvas ka tulu leppetrahvidest. Elektrienergia müügitulu vähenes nii elektrienergia hindade languse, kui ka väiksema tarbimise tõttu. IV kvartalis vähenes kaubasadamate segmendi müügitulu 1,9 mln eurot (–19%), kuna sadamatasutulud vähenesid 1,0 mln eurot, elektrienergia müük 0,6 mln eurot ja kaubatasu tulud 0,3 mln eurot.
Reisiparvlaevade segmendis aasta müügitulu kasvas nii lepinguliste tasumäärade indekseerimise mõjul kui ka tulenevalt suuremast reiside arvust (+0,6%). IV kvartalis kasvas müügitulu 0,2 mln eurot (+2%).
Muu segmendi aasta müügitulu kasvas, kuigi jäämurdja Botnica suvine prahiperiood oli lühem kui aasta varem. Prahitasu jäämurdehooajal kasvas ja vaatamata prahipäevade vähenemisele suurenesid tasud kolmest suvetööst. IV kvartalis kasvas müügitulu 0,9 mln eurot (+49%), kuna tõusis prahipäevade arv (+44%). Botnica müügitulu IV kvartalis aitas tõsta keskmise prahitasumäära suurenemine väljaspool talvist jäämurdehooaega.
EBITDA
Korrigeeritud EBITDA vähenes 6,6 mln eurot (–12%) 49,2 mln euroni tulenevalt langusest kaubasadamate (–5,6 mln eurot) ja muud segmendis (jäämurdja Botnica). Korrigeeritud EBITDA marginaal langes 45,9%-lt 42,2%-le. IV kvartali korrigeeritud EBITDA tõusis 1,4 mln eurot (+16%), millesse panustas enim kõrgemat laevakülastuste ja reisijate arvu näidanud reisisadamate segment ning segment muud, kus Botnica prahipäevade arv Kanada projektis kasvas.
Kasum
Kontserni 2023. aasta kasumiks kujunes 15,9 mln eurot, mis vähenes 9,7 mln euro võrra (–38%). IV kvartali tulemuseks oli kasum 2,9 mln eurot (+1,2 mln eurot, +75%).
Investeeringud
2023. aastal investeeris kontsern 20,7 mln eurot, mis oli 6,9 mln eurot ehk 50% rohkem kui eelneval aastal. Investeeringud sadamapidamisega seotud infrastruktuuri objektidesse ja põhivara soetusesse ning olemasoleva taristu parendamisse olid kokku 16,6 mln eurot. Jäämurdjaga Botnica seotud investeeringud kokku olid 3,0 mln eurot ja reisiparvlaevadega seotud investeeringud olid 1,1 mln eurot.
2023. aasta suurim investeering oli seotud Paldiski Lõunasadamasse uue tuuleparkide kai ehituse algusega. Muuga sadamas olid suurimad investeeringud seotud ro-ro liikluse tingimuste arendamise, uue töökoja projekteerimise ja ehitusega ning kaidele reoveekanalisatsiooni väljaehitamisega. Vanasadamas investeeriti uue trammitee äärde jäävasse jahisadama kaisse ja reisilaevade liikluse parandamisse (kai 5 ramp). Jäämurdjal Botnica suuremad tööd olid kuivdokitööd ja jääklassi parandamine. Reisiparvlaevade puhul olid olulisemateks investeeringuteks peamasinate jahutite vahetus ja kriitiliste seadmete soetus, et tagada praamiliikluse tõrgeteta toimimine.
IV kvartali investeeringute mahuks kujunes 9,8 mln eurot ehk 8,4 mln eurot rohkem kui 2022. aasta IV kvartalis. Investeeringute suure mahu taga aasta viimases kvartalis oli Paldiski kai ehitus.
Lühendatud konsolideeritud finantsseisundi aruanne:
| tuhandetes eurodes | 31.12.2023 | Korrigeeritud* 31.12.2022 | Korrigeeritud* 01.01.2022 |
| VARAD | |||
| Käibevara | |||
| Raha ja raha ekvivalendid | 29 733 | 44 387 | 34 840 |
| Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded | 12 118 | 7 477 | 14 151 |
| Varud | 550 | 749 | 399 |
| Müügiootel põhivara | 0 | 100 | 0 |
| Käibevara kokku | 42 401 | 52 713 | 49 390 |
| Põhivara | |||
| Investeeringud sidusettevõtetesse | 2 177 | 2 099 | 1 559 |
| Muud pikaajalised nõuded | 163 | 303 | 896 |
| Kinnisvarainvesteeringud | 14 069 | 14 069 | 14 069 |
| Materiaalne põhivara | 545 271 | 550 310 | 561 494 |
| Immateriaalne põhivara | 2 083 | 1 735 | 2 130 |
| Põhivara kokku | 563 763 | 568 516 | 580 148 |
| Varad kokku | 606 164 | 621 229 | 629 538 |
| KOHUSTISED | |||
| Lühiajalised kohustised | |||
| Võlakohustised | 13 916 | 15 916 | 15 916 |
| Eraldised | 1 311 | 2 013 | 1 572 |
| Sihtfinantseerimine | 7 344 | 8 578 | 1 223 |
| Maksuvõlad | 876 | 1 060 | 890 |
| Võlad tarnijatele ja muud võlad | 11 407 | 9 832 | 10 348 |
| Lühiajalised kohustised kokku | 34 854 | 37 399 | 29 949 |
| Pikaajalised kohustised | |||
| Võlakohustised | 157 566 | 171 482 | 187 398 |
| Sihtfinantseerimine | 33 075 | 30 156 | 29 835 |
| Muud võlad | 3 010 | 1 216 | 1 461 |
| Pikaajalised kohustised kokku | 193 651 | 202 854 | 218 694 |
| Kohustised kokku | 228 505 | 240 253 | 248 643 |
| OMAKAPITAL | |||
| Aktsiakapital nimiväärtuses | 263 000 | 263 000 | 263 000 |
| Ülekurss | 44 478 | 44 478 | 44 478 |
| Kohustuslik reservkapital | 22 858 | 22 115 | 21 271 |
| Eelmiste perioodide jaotamata kasum | 31 441 | 25 791 | 52 146 |
| Perioodi kasum | 15 882 | 25 592 | 0 |
| Omakapital kokku | 377 659 | 380 976 | 380 895 |
| Kohustised ja omakapital kokku | 606 164 | 621 229 | 629 538 |
* 2023. aastal teostatud täiendava analüüsi tulemusena leidis Kontsern, et kasutamata kinnistud, mis olid käsitletud materiaalse põhivarana, vastavad kinnisvarainvesteeringu definitsiooni tingimustele ning on käsitletavad kinnisvarainvesteeringutena. Seetõttu on 2023. aastal nimetatud kinnistud ümberklassifitseeritud kinnisvarainvesteeringuteks ning võrreldavuse tagamiseks koostatud korrigeeritud algbilanss.
Lühendatud konsolideeritud kasumiaruanne
| tuhandetes eurodes | IV kv 2023 | IV kv 2022 | 2023 | 2022 |
| Müügitulu | 28 030 | 28 243 | 116 646 | 121 703 |
| Muud tulud | 977 | 301 | 2 208 | 1 441 |
| Tegevuskulud | –10 570 | –12 152 | –42 548 | –43 418 |
| Tööjõukulud | –6 984 | –6 955 | –25 214 | –23 165 |
| Põhivara kulum ja väärtuse langus | –6 033 | –6 609 | –25 389 | –25 312 |
| Muud kulud | –793 | –213 | –1 073 | –462 |
| Ärikasum | 4 627 | 2 615 | 24 630 | 30 787 |
| Finantstulud ja -kulud | ||||
| Finantstulud | 320 | 119 | 1 237 | 216 |
| Finantskulud | –2 132 | –1 002 | –7 435 | –2 013 |
| Finantstulud ja -kulud kokku | –1 812 | –883 | –6 198 | –1 797 |
| Kapitaliosaluse meetodil arvestatud Kasum/kahjum investeeringutelt sidusettevõttesse | 39 | –19 | 435 | 795 |
| Kasum enne tulumaksustamist | 2 854 | 1 713 | 18 867 | 29 785 |
| Tulumaks | 0 | –82 | –2 985 | –4 193 |
| Perioodi kasum | 2 854 | 1 631 | 15 882 | 25 592 |
| Tava ja lahjendatud puhaskasum aktsia kohta (eurodes) | 0,01 | 0,01 | 0,06 | 0,10 |
Lühendatud konsolideeritud rahavoogude aruanne:
| tuhandetes eurodes | 2023 | 2022 |
| Kaupade või teenuste müügist laekunud raha | 124 344 | 130 099 |
| Muude tulude eest laekunud raha | 272 | 188 |
| Maksed tarnijatele | –52 911 | –53 548 |
| Maksed töötajatele ja töötajate eest | –24 165 | –19 899 |
| Maksed muude kulude eest | –317 | –368 |
| Makstud tulumaks dividendidelt | –3 264 | –4 335 |
| Äritegevusest laekunud raha | 43 959 | 52 137 |
| Materiaalse põhivara soetamine | –17 946 | –15 189 |
| Immateriaalse põhivara soetamine | –799 | –455 |
| Materiaalse põhivara müük | 28 | 191 |
| Saadud põhivara sihtfinantseerimisest | 0 | 15 001 |
| Saadud dividendid | 357 | 255 |
| Saadud intressid | 1 179 | 83 |
| Investeerimistegevuses kasutatud raha | –17 181 | –114 |
| Võlakirjade lunastamine | –7 650 | –7 650 |
| Saadud laenude tagasimaksed | –8 266 | –8 266 |
| Makstud dividendid | –19 012 | –25 287 |
| Makstud intressid | –6 494 | –1 264 |
| Muud finantseerimistegevusest tulenevad maksed | –10 | –9 |
| Finantseerimistegevuses(t) laekunud/kasutatud raha | –41 432 | –42 476 |
| RAHAVOOG KOKKU | 14 654 | 9 547 |
| Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses | 44 387 | 34 840 |
| Raha ja raha ekvivalentide muutus | –14 654 | 9 547 |
| Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus | 29 733 | 44 387 |
Tallinna Sadamale kuulub üks Läänemere suurimaid kauba- ja reisisadamate komplekse. Lisaks reisijate ja kaubavedude teenindamisele tegutseb ettevõte laevanduse ärivaldkonnas läbi oma tütarettevõtete – OÜ TS Laevad korraldab parvlaevaühendust Eesti mandri ja suursaarte vahel ning OÜ TS Shipping osutab multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica avamere- ja jäämurdetöid Eestis ja offshore projektides. Tallinna Sadama gruppi kuulub ka jäätmekäitlusega tegelev sidusettevõte AS Green Marine.
Lisainfo:
Marju Zirel
Investorsuhete juht
Tel.
E-post:
Manused
