Kommentaar: Vabariigi Valituse otsuste mõju laevaliiklusele
Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsi hilisõhtul 2020. a Eestis välja eriolukorra kuni 1. maini ning on kehtestanud erimeetmed koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. Tallinna Sadama tegevust vahetult puudutavad erimeetmed on: kruiisilaevade vastuvõtu keeld kuni 1. maini, Tallinn-Stockholm laevaliini kruiiside müügi peatamine, piirikontrolli taastamine ja riiki sisenemise keeld välisriigi kodanikele alates 17. märtsist, Eesti saarte kahenädalane külastuskeeld alates 14. märtsist. Piirangud kehtivad ainult reisiliiklusele ja kauba vedu ei puuduta.
Tallink on teatanud Tallinn-Stockholmi laevaliini ajutisest sulgemisest alates 15. märtsist, kaubavedu suunatakse Paldiski-Kapellskär laevaliinile. Hetke seisuga jääb ära üks Rootsi liini laevakülastus päevas.
Väga oluline on, et Eesti-Soome vaheline reisilaevaliiklus nii Tallinn-Helsingi kui Muuga-Vuosaari liinidel tänase seisuga jätkub, tagamaks eestlastele koju tagasi saamise võimalus läbi Soome ning naaberriikides elavate inimeste koju suundumine läbi Eesti transiidikoridori ning kaubavedu. Reisijate arvu languse tõttu on lähiajal tõenäoliselt oodata sõidugraafikute hõrendamist reisilaevade operaatorite poolt. Kuna kaubavedu säilib ja laevakülastused jätkuvad, puudutab reisijate veo katkemine vaid reisijatasu mis moodustab väiksema osa reisisadamate segmendi tuludest.
Kruiisilaevade vastuvõtu keeld 1. maini puudutab otseselt nelja planeeritud laevakülastuse ärajäämist. Tänase seisuga ei ole kruiisifirmad meid teavitanud rohkemate külastuste tühistamisest, kuid arvestades globaalseid arenguid, neid veel tõenäoliselt tuleb.
Kaubavedude osas võib avalduda erimeetmete mõju kõige enam ro-ro kaubagrupis, kuna kõik reisilaevaliinide laevad on ro-pax tüüpi ehk veavad nii reisijaid kui kaupu ja on seega otseselt mõjutatavad reisilaevaliinide võimalikest seisakutest ja hõrendatud graafikutest. Konteinerite osas näeme pigem pikaajalisemat negatiivset mõju tulenevalt kaubavahetuse aeglustumisest.
Tallinna Sadama tütarettevõtte TS Laevad poolt opereeritavad Saaremaa ja Hiiumaa siseriiklikud reisiparvlaevaliinid jätkavad tegevust hõredama graafiku alusel, et tagada saarte elanike koju naasmine ja kaubaveo jätkumine. Juhatuse hinnangul piirangutest tulenevad muudatused olulist mõju Tallinna Sadamale ei avalda, kuna üleveoteenuse lepingus sätestatud reiside arvust sõltumatu püsitasu katab kõik laevade ja nende opereerimise püsikulud (sh laevaperede töötasud) ning tagab planeeritud kasumlikkuse.
Koroonaviiruse pandeemia mõju Tallinna Sadamale saab olema oluline seoses reisilaevaliikluse tõrgetega ning viiruse tõkestamisele järgneva üldise majanduslangusega, kuid hetkel ei ole seda võimalik objektiivselt hinnata. Tallinna Sadam rakendab vajalikke meetmeid ja teeb igakülgset koostööd ametkondadega ülemaailmse ühise eesmärgi nimel takistada viiruse levikut ning kaitsta inimeste elu ja tervist. Koos operaatoritega analüüsime praeguste arengute mõju ning valmistume kriisi kulgemise erinevateks stsenaariumiteks. Pakume oma reisilaevade operaatoritele võimalust kasutada Vanasadamast lähtuvate liinide laevade puhul kriisiolukorra tõttu liinilt eemal olemise ajal sadama kaisid tasuta seismiseks.
Tallinna Sadamale kuulub üks Läänemere suurimaid kauba- ja reisisadamate komplekse, mida läbis 2019. a 10,64 miljonit reisijat ja 19,9 miljonit tonni kaupa. Lisaks reisijate ja kaubavedude teenindamisele tegutseb ettevõte laevanduse ärivaldkonnas läbi oma tütarettevõtete – OÜ TS Laevad korraldab parvlaevaühendust Eesti mandri ja suursaarte vahel ning OÜ TS Shipping osutab multifunktsionaalse jäämurdjaga Botnica jäämurde ja konstruktsioonilaeva teenust Eestis ja offshore projektides. Tallinna Sadama gruppi kuulub ka jäätmekäitlusega tegelev sidusettevõte AS Green Marine. Kontserni 2019. a auditeerimata andmetel oli müügitulu oli 130,5 miljonit eurot, korrigeeritud EBITDA 74,3 miljonit eurot ning puhaskasum 44,4 miljonit eurot.
Valdo Kalm
Juhatuse esimees
Lisainfo:
Marju Zirel
Investorsuhete juht
AS Tallinna Sadam
